Ministeerium: ebaühtlased palgad näitavad koolivõrgu korrastamatust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise sõnul näitab õpetajate palkade suur erinevus seda, et koolivõrk on korrastamata ning ka seda, kuidas kohalikud omavalitsused väärtustavad haridust ja õpetajat.

«Õpetajate palkade ühtlustamiseks saab riik anda kohalikele omavalitsustele nõu koolivõrgu korrastamiseks ja väärtustada õpetajatööd. Mõlemad kuuluvad haridus- ja teadusministeeriumi prioriteetide sekka, tegevuskava on koostamisel ning selle elluviimisega alustatakse juba käesoleval aastal kaasates kohalikke omavalitsusi kui koolipidajaid,» sõnas Küttis.

Küttise sõnul on õpetajate palgatõus, mida haridus- ja teadusministeerium toetab, otseses seoses koolivõrgu korrastamisega. «Käesoleval aastal on õpetajate keskmine palk rahandusministeeriumi saldoandmike andmebaasi järgi 771 eurot. See jääb veidi alla Eesti keskmisele brutokuupalgale ehk pedagoogide keskmine kuupalk on 97 protsenti Eesti keskmisest palgast.»

«Riik eraldab kohalike omavalitsuste tasandusfondi kaudu toetuse õpetajate palkadeks. Tasandusfondi arvestuse aluseks on kooli õpilaste arv ja pedagoogide piirarv, mis on vajalik riikliku õppekava täitmiseks,» rääkis Küttis.

«Kohalikul omavalitsusel kui kooli pidajal on õigus määrata õpetajate palgad tagades pedagoogidele riigi poolt kehtestatud pedagoogide alammäära. Nn. palgakõikumine tegureid on erinevaid: õpetaja väärtustamine kohaliku omavalitsuse poolt, kohaliku omavalitsuse tulubaasi kasv või kahanemine, õpilaste arvu muutus,» sõnas Küttis.

Postimees.ee avaldas täna linnade-valdade pingerea, mis lähtub sellest, kui palju õpetaja seal 2010. aastal keskmiselt palka sai. Tabel põhineb rahandusministeeriumi arvutustel, mis tuginevad maksuandmetele.

Napima õpetajate palgaga vallas teenib pedagoog kuus keskmiselt 472 eurot (alla 7400 krooni), mis on kaks korda vähem kui enim koolmeistreid austavas asulas. Kusjuures maksud on siinkohal veel tuludest maha arvamata.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles