Mart Laar: ma ei kandideeri enam kunagi IRLi juhiks

Kas te ei taha enam IRLi esimees olla?

Päris niimoodi seda ütelda ei saa…

Ütleme siis niimoodi, et te ei kandideeri enam esimeheks?

Jah, enam ma ei kandideeri esimeheks.

Kas kunagi tulevikus sooviksite uuesti IRLi juhiks kandideerida?

Ei, kindlasti mitte.

Parteipoliitikaga siis lõpp?

Erakonnapoliitikaga on tõesti lõpp, see ei tähenda, et oleks lõpp poliitikaga. Kuid erakonnapoliitika etapp on nüüd läbi.

Olete kaks korda olnud peaminister. Praegune otsus tähendab mingis mõttes sedagi, et te ei taha olla ka peaminister või ei näe ennast enam peaministri rollis.

Ma ei näe küll. Elu võib tuua igasuguseid imelikke olukordi, aga ma ei kujuta seda kuidagi ette. Ministriamet aga huvitab mind, kaitseministri töö meeldib.

Miks te enam IRLi juhiks ei taha kandideerida?

See on tegelikult vana otsus, lõplikult tegin selle pärast tänavusi valimisi. Mul on hea seda otsust teha, erakond on heas seisus. Saime hea valimistulemuse. Oleme tugevate ministrikohtadega valitsuses.

Selline otsus tugevdab erakonda. Olen olnud erakonnapoliitikas üle kahekümne aasta. Dinosauruse tunne pole meeldiv ja pole ka kasulik oodata, mil sind, jalad ees, välja kantakse. Ma arvan, et istuda siin koos Edgar Savisaarega poliitiliste dinosaurustena poleks praktiline, ühel hetkel läheb see erakonnale endale hapuks.

Mõned tuntud IRLi liikmed on rääkinud lausa uue erakonna loomisest. Küsin igaks juhuks: ega te mõne teise erakonna juhiks ei kandideeri?

Ei-ei, absoluutselt. Ma olen IRLi liige, ma jään IRLi liikmeks. Ma ei liitu mingi teise erakonnaga. Ma ei näe oma erakonnas ka mingit tungi teise erakonna järele.

IRL peab nüüd valima uue juhi. Kas toetate kedagi avalikult või telgi taga lobitööd tehes?

Ei. Hinges küll toetan, ma pean ju hääletama, kuid uue juhi valimiskampaanias ei kavatse ma mingil viisil osaleda. Meil on erakonnas mitu tugevat kandidaati, kes võiksid erakonda juhtida.

Olete mitu korda öelnud, et erakond on heas seisu ja et see tegi ka teie otsustamise lihtsamaks.
Mitme objektiivse kriteeriumi järgi see nii ka on, kuid viimastel kuudel on avalikkuse ette siiski jõudnud erakonna kohati ka üsna ebameeldivaks kiskunud sise­tüli.

Kui erakonnas poleks eri arvamusi, siis oleks see erakond surnud. Ma olen rahul, et kui eriarvamused tekivad, siis meie ei hakka neid otseste või kaudsete repressioonidega maha suruma, meie astusime vastupidise sammu.

Paljud inimesed ütleksid, et teil sai kõrini sellest parteipoliitilisest võimuvõitlusest.

Mul on sellest alati kõrini, mulle pole parteipoliitika kunagi väga meeldinud.

See on selline abstraktne ja poliitiliselt korrektne vastus, aga asi polnud ju lihtsalt eri arvamustes. Mina ütleks, et tegemist on ikkagi tüliga, kui käivad süüdistused, et manipuleeritakse häältega ja räägitakse uue erakonna loomisest.

Aga ka see käib alati erakonnapoliitika juurde. Kes tahab erakonnas osaleda, peab sellega arvestama. Tihtipeale on nende isiklikuks minevate tülide taustal ka mingid eri arvamused strateegias ja taktikas. Ka praegu, kui vaatate neid jutte uue erakonna loomisest, siis ka seal on, mitte küll ehk sügavad, aga ikkagi eri arvamused ja lähenemised.

Aga konkreetselt. Kõlasid süüdistused, ilmselt siis Ken-Marti Vaheri ja tema kaaslaste kohta, et nad manipuleerisid häältega, et IRLi tekkis järsku juurde uusi liikmeid, keda keegi ei teadnud.

Keegi ei oska takkajärgi öelda, mis täpselt ja kus täpselt. Minu ülesanne oli see küsimus lahendada, et etteheited, mis tehti, mis justkui võimaldanuks manipuleerimist, põhikirja muutumisega kõrvaldada.

Samas olen veendunud, et suurkogul polnud protsesse, mis oleks valimistulemusi mõjutanud. Valimistulemus sõltub ikka sellest, kes tuleb kohale ja kes jääb koju, kes toob oma pooldajad välja, kes organiseerib paremini, kes teeb oma vaadete ja kandidaatide heaks rohkem tööd.

Saan siis aru, et kaebajad kaebavad põhjuseta ja et Ken-Marti Vaher tegi paremat tööd.

Mingil määra küll. Nendes heitlustes esindan mina seda osa, kes ei heitle. Ma pole kampsun ega keegi teine. Ma loodan, et uue esimehe valimistel kõik osalevad ja saavad mõõta oma toetust.

Kes võiks saada uueks esimeheks?

Ma ennustama ei hakka. Kandidaate on mitu ja nad on eriilmelised.

See rida ei saa olla siiski lõputu.

Kindlasti mitte lõputu, kuid mõned nimed on ja eks neid on ka avalikkuse ees mainitud.

Jaak Aaviksoo näiteks?

Kindlasti Jaak Aaviksoo.

Kas Ken-Marti Vaher tahab saada esimeheks?

Mina pole tema juures küll täheldanud mingit sellist tungi. Eks ta ise teab paremini, aga temaga läbi käies pole ma märganud sellist soovi.

Mõned ütlevad, et Ken-Marti Vaher ei taha saada esimeheks, küll aga tahab juhtida erakonda varjust.

Eks see soov on inimestel alati. Erakond on väga keeruline asi, seda saab juhtida ainult koos.

Sellel suvel kinnitasite mitu korda, et mina, Mart Laar, juhin IRLi.

See vastab tõele.

Samas, et see küsimus üldse esitati, näitab, et osal inimestel, osal avalikkusest, osal erakonnaliikmetest oli tekkinud kahtlus, kas Laar ikka juhib. Juhtimisküsimus oli ju üleval…

Vaadake, kui palju neid inimesi on, kes nii küsisid, lugege üles näppudel.
Erakonna liikmeskonnas moodustab see ikkagi pisikese osa. Mina juhin, ja kui keegi ütleb teisiti, siis üritab ta sellega kedagi teist erakonnas rünnata ja kaudselt rünnata ka erakonna esimeest.

Olgu, erakonna esimeheks te enam kunagi ei kandideeri. Erakonna juhi ja lihtliikme vahel on veel mitu juhtimistasandit, alates aseesimehest kuni…

Neid ma ei välista. Räägin erakonnaga ja mõtlen ka ise järele, kuskohas minust kõige rohkem kasu võiks olla. Ma tahan, et erakonnal läheks hästi, ja seepärast ma ka oma otsuse tegin.

Olen kuulnud, et teie otsus mitte enam erakonna esimees olla sündis lõplikult tänavu aprillis.

Jah, ja see on väga lihtne loogika, miks selliseid otsuseid pärast valimisi tehakse. Sest on kaks võimalust: kui erakonnal läheb valimistel halvasti, siis ma pean võtma vastutuse ja tagasi astuma.

Või teine võimalus, kui erakonnal läheb hästi – ja meil läks –, siis tuleb otsustus teistmoodi teha. Eks selle otsusega tekib ka segadus, kerkivad samad küsimused, et IRL on lõhki, et IRLis on suur pahandus, et Laar löödi minema, et Laar on poistega tülis, et Laar on Lukasega tülis või kellega iganes. Ja et Laaril sai kõrini ning Laar hakkab uut erakonda tegema.

Mõned teid lähedalt tundvad inimesed on siiski öelnud, et teid vihastas see suvine tüli ja et teil sai kõrini.

Loomulikult ma vihastasin, aga et sellepärast oleks muud otsused tulnud, seda mitte. Jah, ma vihastasin ja vihastasin kõvasti.

Kelle peale te vihastasite?

Ei hakkaks ajakirjanduse kaudu täpselt ütlema, aga tavaliselt vihastatakse oma sõprade peale.

See tähendab, et pigem vihastasite Tõnis Lukase peale?

Ma vihastan lolluse peale.

Kas te Eesti presidendiks tahaksite saada?*

Mitte mingil juhul.

Mitte mingil?

Mitte mingil juhul, see pole absoluutselt minu amet. Presidendiamet nõuab sootuks teistsuguseid omadusi.

Ma arvan, et Eesti rahvas ei tahaks näha presidendina mind minu lolluste ja väljaütlemistega. Presidendiamet on ka nagu koera amet, kus sind süüdistatakse kõiges, kus sinult nõutakse tegemist, aga tegelikult sul tegemiseks hoobasid pole. Ning hoobade saamiseks peaksid põhiseadust painutama.

Aga kas Euroopa Komisjoni liikmeks tahaksite saada?

Selle kohta ma ei tea. Ei oska hetkel öelda.

IRL on heas seisus, nagu te ütlete. Aga kui nüüd oma esimehe-ajale tagasi vaatate, kas tegite ka vigu, kas mingid asjad jäid tegemata?

Raske öelda. Strateegilisi vigu me teinud pole. Ma näen asju, mida erakond peab edasi tegema, ma olen selle enda jaoks üsna täpselt välja mõelnud. Räägin sellest erakonna suurkogul, Postimehe veergudel ma seda veel välja ütlema ei hakka.

Mida teha, et järgmine peaminister tuleks IRList?

Seda kuulete ka suurkogul. See on just üks neid asju, mida IRL peab edasi tegema. Esimene eeldus ongi see, et see inimene ei saa olla mina. IRL peab tegema noorenemise ja muutumise otsuse.