Oma tegevuse lõpetava paremkonservatiivse Rahvaerakonna liider Andris Šķēle lõpetab poliitikukarjääri, et asuda tööle põllumajandussektoris.
Läti ekspeaminister hakkab talunikuks
16. september 2011, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šķēle ütles lõunanaabrite uudistevõrgule LETA antud intervjuus, et soovib asutada oma meierei, nähes selles suurt potentsiaali. Seejuures nimetas ekspeaminister absurdseks Euroopa Liidu vanu liikmesriike soosivat põllumajanduspoliitikat, leides, et see pidurdab Läti ja teiste uusliikmete piimanduse arengut.
Šķēle hinnangul peaksid Balti riikide piimandusettevõtted ühinema, et muutuda Lääne-Euroopa ja Venemaa turul konkurentsivõimeliseks. Kohaliku turu vajaduste eest peaks tema hinnangul hoolitsema aga väiketootjad.
Šķēle oli Läti valitsusjuht 1995-1997, mil ta ei kuulunud ühtegi erakonda. Uuesti täitis ta peaministri ülesandeid 1999-2000, mil ta oli juba aasta varem asutatud Rahvaerakonna liige.
Ka varem rahvasaadiku mandaadist loobunud ja mõneks ajaks aktiivsest poliitikast lahti ütelnud Šķēle kuulub praegu parlamenti, kuid on kinnitanud, et lõpetab parlamendi praeguse koosseisu volituste lõppemisel oma poliitikukarjääri.
Šķēle oli lisaks Aivars Lembergsile, Ainars Šlesersile üks kolmest isikust, keda Läti ekspresident Valdis Zatlers nimetas oligarhiks. Šķēle ja Šlesers kandideerisid viimastel üldvalimistel mõlemad valimisliidu Hea Läti Eest (Par Labu Latviju!) nimekirjas.
Vaatlejate hinnangul võis Šķēlet Rahvapartei laiali saatmisele ajendada soov vältida ebaseaduslikult kasutatud kampaaniaraha tagasimaksmist riigieelarvesse. Šķēle on selliseid väiteid aga eitanud.
LETA teatel on korruptsioonitõrjujad andnud Rahvaparteile käsu kanda riigikassasse 1,03 miljonit Läti latti (1,45 miljonit eurot), mille partei kulutas ebaseaduslikult partei kampaaniale 2008. aastal. Rahvapartei on selles küsimuses pöördunud aga kohtusse.