Saarts: IRLile on ülitähtis leida uus tugev juht

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
IRLi valimispidu hotellis Radisson. Tulemused teevad rõõmu Jaak Aaviksoole ja Juhan Partsile.
IRLi valimispidu hotellis Radisson. Tulemused teevad rõõmu Jaak Aaviksoole ja Juhan Partsile. Foto: Peeter Langovits

Tallinna Ülikooli politoloogi Tõnis Saartsi hinnangul on just IRLile väga tähtis see, milline saab olema uus esimees. Praegu välja käidud nimedest nägi ta enim šanssi Jaak Aaviksool ja Juhan Partsil.

«Tegemist on erakonnaga, kus uue liidri valik on väga oluline,» rääkis Saarts Postimees.ee’le.

Tema sõnul ei ole IRLil valijate jaoks selgelt välja kujunenud ühest kuvandit või ideoloogiat, millega teda seostataks.

«Kas IRL on ennekõike rahvuslik erakond? Pereväärtusi propageeriv erakond? Uuendusi ja julgeid reforme toetav erakond (vastandudes viimasega Reformierakonnale)? Või hoopis seostub IRL valijale vaid kolme eelmise valimiste lubadusega?, küsis ta.

«Ma arvan, et vastused neile küsimustele on täna nii erakonna sees kui valijaskonnas väga erinevad,» leidis Saarts.

«Liider tekitab seda tüüpi üsna laialivalguva maailmavaatega erakonna jaoks selle ankru, millega valijaskond saab end siduda. Kui liider on nõrk, tundmatu või varem juba läbi kukkunud, siis saab see erakonnale tõsiseks probleemiks. Liidri valikuga valib IRL ka endale uue imago, seda ei tasuks unustada,» märkis Saarts

Tema sõnul ei saa IRLile uue juhi leidmine olema väga üksmeelne, sest partei sees põrkuvad erinevad huvid.

Politoloogi hinnangul on hetkel meedias räägitavatest nimedest kõige reaalsemad esimehekandidaadid Jaak Aaviksoo ja Juhan Parts, kusjuures neist esimene oleks erakonnale konservatiivse ja jõulisuse kuvandi loomisel ilmselt tõhusam valik.

«Aaviksoo tundub paljude jaoks ilmselt suhteliselt tugev kandidaat ja esindab ka üsna konservatiivset ja rahvuslikku joont, mis on olnud IRLile iseloomulik. Teisalt kardetaks tema liigset isepäisust ja autoritaarsust,» kommenteeris Saarts.

«Seevastu Partsi pluss võib olla tema kauaaegne kogemus poliitikas, ka peaministrina.Aga samal ajal ei meenuta avalikkus teda kui väga edukat peaministrit,» rääkis politoloog, lisades, et Parts seostub ka rohkem Res Publica kui praeguse ühenderakonnaga.

«Kui IRLi siht on saada jõuliseks, konservatiivseks ja rahvuslikuks erakonnaks, siis Parts selle käilakujuks nii hästi ilmselt ei sobiks.»

Saarts rõhutas, et emma-kumma kandidaadi valimine sõltub väga paljus parteisiseste jõujoonte kujunemisest, mistõttu ei saa nii vara veel kindlaid ennustusi teha. «Kummagi kandidaadi puhul pole ka selge, kas nad tegelikult kavatsevad kandideerida.»

Kommenteerides riigikogu esimehe Ene Ergma kandidatuuri, märkis Saarts, et tõenäoliselt nii maskuliinse mainega erakonna puhul vaevalt naisliider kõne alla tulla võiks.

«On vähetõenäoline, et sellise erakonna etteotsa, kus on parlamendiparteidest üldse kõige vähem väljapaistvaid naispoliitikuid, valitaks naine. Samas võib Ergma osutuda ka kompromisskandidaadiks erinevate leeride vahel ja selles osas võib tal olla võimalusi.»

Kas Isamaa ja Res Publica Liitu väidetavalt telgitagustest juhtivad Ken-Marti Vaher või Urmas Reinsalu erakonna juhiks tõuseksid, selles Saarts kahtles, kuigi ei välistanud seda stsenaariumi ka täielikult. Siiski kahtles ta, kas nimetatud noored juhid Res Publica tiivalt erakonna senise kuvandiga hästi kokku sobiks.

Saartsi sõnul ei saa välistada, et suurkogu toimumise ajaks tuleva aasta jaanuaris kerkib esile tõsine kandidaat väljaspoolt erakonda, nagu juba ka meedias on spekuleeritud.

See-eest ei pidanud ta reaalseks parteitu eurosaadiku Indrek Tarandi selleks isikuks saamist, arvestades Tarandi parteide vastast retoorikat ning IRLi liikmete suhtumist Tarandisse. «Tarand ei oleks kindlasti see mees, kes kaks IRLi leeri kokku lapiks,» märkis politoloog.

Kuidas Laari vaikne taandumine IRLi populaarsusele valijaskonna seas mõjub, seda Saarts ennustada ei julenud.

«Eks inimesed, kes on tugevalt Laari taga, tajuvad, et see ei ole enam see erakond. Samal ajal ei ole Laari sisulises plaanis erakonna juhina juba tükk aega pildis olnud, mistõttu erakonna toetusnumbritele tema taandumine vaevalt väga katastroofiliselt mõjub.»

Seda, kuidas mõjutab Laari taandumine IRLi siseopositsiooni ehk n-ö kampsunite käitumist, saab Saartsi sõnul määrama aga see, kuhu lähiajal kaalukauss parteis langeb. «Kui valik saab olema Parts versus Aaviksoo, siis kampsunitele ei tohiks ülisoodus olla kumbki neist.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles