Peaminister Andrus Ansip kinnitas eile riigikogu ees, et Eesti eurovoliniku Siim Kallase karjäär Brüsseli kõrgel ametipostil võiks jätkuda ka järgmisel viiel aastal.
Andrus Ansip jätaks Siim Kallase veel viieks aastaks Brüsselisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu isikliku veendumuse järgi on Siim Kallas Euroopa Komisjoni asepresidendina väga hästi hakkama saanud ja on otstarbekas nimetada Kallas ka uueks perioodiks Euroopa Komisjoni liikme kandidaadiks,» ütles Ansip vastuseks keskerakondlase Kadri Simsoni küsimusele.
Valitsus peab nimelt 2009. aastal otsustama, keda esitada järgmiseks Eesti esindajaks Euroopa Komisjonis. Peaministri väitel ei ole koalitsioonis veel uut volinikku puudutavate konsultatsioonidega alustatud.
«Lõpuks otsustab ikkagi Euroopa Komisjoni president, kelle ta oma meeskonda tahab võtta ja keda ta seal ei taha näha. Ja viimase otsuse teeb kindlasti Euroopa Parlament,» sõnas Ansip.
Reformierakonna esimehe kindel toetus Kallasele tähendab seda, et oma eelmise liidri taha tuleb kogu erakond. Teine ametiaeg oleks ka Kallasele endale meelepärane. Seda ütles ta selgelt oktoobri keskel Reformierakonna juhatusele saadetud kirjas, kus teatas oma valmisolekust töötada veel üks periood Euroopa Komisjoni liikmena.
Ühiskandidaati raske leida
«Soovin rõhutada, et kui pakkumist ei tehta, ei ole ka midagi katki. Viis ja pool aastat Euroopa Komisjonis on andnud kogemusi ja uusi rahvusvahelisi sidemeid, mis lubavad leida erinevaid väljakutseid,» kirjutas Kallas.
Simson andis mõista, et valitsusliidul, kellel on praegu suuri raskusi «sisepoliitilistes küsimustes adekvaatsete kokkulepete ja otsuste» tegemisega, seisab ees vaevarikas ühise kandidaadi leidmise protsess.
Voliniku küsimuses on pisut kaarte avanud sotsiaaldemokraadid, kelle esimees Ivar Padar ei välistanud mõni aeg tagasi Kallase jätkamist.
«Ta on eurovoliniku tööd väärikalt teinud ja minul isiklikult on Kallasega tema ametiajal olnud ainult positiivsed kogemused,» on Padar BNSile öelnud.
Laar eitab kandideerimist
Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ei kavatse lähiajal oma seisukohtadega välja tulla. «Valitsus on kollegiaalne organ. Minu teada ei ole ministrid seda teemat arutanud. Nende aruteludeni on veel pikk maa – enne tulevad europarlamendi valimised,» lausus Euroopa Liidu asjade komisjoni juhtiv Marko Mihkelson.
Tema väitel pole praegu mõtet spekuleerida võimalike kandidaatide üle, kuna majandusküsimused on hetkel persoonidest tähtsamad. Samas on volinik märgilise tähendusega, omamoodi Eesti visiitkaart.
Mihkelsoni väitel on enamikul erakondadel olemas inimesi, kes suudaksid väärikalt ja edukalt seda ametit pidada. «Pink ei ole nii lühike midagi. Kindlasti ei tähenda see jutt seda, et Siim Kallas pole head tööd teinud,» sai Kallas ka Mihkelsonilt kiita.
Ta meenutas, et Soome eelmine volinik Erkki Liikkanen oli ametis kaks perioodi ning teine ametiaeg terendab ka praegusele volinikule Olli Rehnile.
Eesti poliitikas levisid pikemat aega kuulujutud, et uueks eurovolinikuks tahab saada
IRLi esimees Mart Laar, kes need «alusetud kõlakad» septembris ühemõtteliselt ümber lükkas. «Mina ei kavatse sellele kohale kandideerida ning õnneks või õnnetuseks pole mulle vastavat ettepanekut ka tehtud,» teatas Laar.
Voliniku määramine muutub aktuaalseks juunis toimuvate europarlamendi valimiste järel, mil tuurid võtab üles kohalike valimiste kampaania.
----------------------------------------------------
Peaminister raputas pisut tuhka pähe
Peaminister Andrus Ansipi Euroopa Liidu poliitikale pühendatud ettekandel oli oma koht ka eurol, mida valitsusjuht nimetas asendamatuks turustabiilsuse tagajaks ja pikaajalise majanduskasvu garandiks.
«Euro kasutuselevõtt lähiaastatel on valitsuse prioriteet number üks,» märkis Ansip. Küsimuste-vastuse voorus tunnistas peaminister, et euro-teel on tehtud ka vigu. «Me lükkasime lootuses liituda 2007. aastal eurotsooniga 2006. aastale kavandatud aktsiisitõusud edasi. Me ei tahtnud avaldada administratiivset survet inflatsiooni suurendamiseks. Tagantjärele tuleb öelda, et see oli vale otsus. Sellest ei piisanud,» rääkis 2005. aasta kevadest peaministri ametit pidav Ansip.
Nüüd loodab valitsus täita Maastrichti inflatsioonikriteeriumi 2010. aasta lõpuks, et liituda eurotsooniga aastal 2011. (PM)