Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetööst selgus, et tudengitel jätkub üldiselt raha korralikuks toitumiseks, kuid samas loobutakse riiete ostmisest.
Uurimus: tudengid toituvad korralikult, kuid loobuvad riiete ostmisest
18. september 2011, 23:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inger Viirpalu bakalaureusetöös «Üliõpilaste rahakasutus ja rahaga seotud hoiakud» tõsteti esile, et tudengitel jätkub üldiselt raha korralikuks toitumiseks, tervise ja välimuse eest hoolitsemiseks, eluaseme kuludeks, vaba aja veetmiseks, õppimiseks ja enesetäiendamiseks ning teatris, kontserdil, kinos käimiseks.
Kõige enam on loobutud riiete ostmisest ja uue olmetehnika muretsemisest. Lisaks ei kuluta valdav osa intervjueeritutest raha raamatute ostmiseks ning mitte keegi ei kulutanud raha ajakirjanduse tellimiseks.
Samuti kulutatakse võrreldes teiste asjadega üsna vähe raha sportimisele ja hobidele ning üldse vabaaja harrastustele ja enesetäiendamisele.
Kui raha aga väheks jääb, on naistel ja meestel lähenemised erinevad: naised mõtlevad eelkõige enda välimuse peale kulutatavatest summadest ning millest sealjuures loobuda võiks (kosmeetika, riided), kuid mehed mõtlevad mõnevõrra praktilisemalt ning toovad välja liiklemisvahenditele ja toidule kuluvad summad.
Rahapuudusel küsitakse tavaliselt vanematelt raha juurde või pöördutakse murega elukaaslase poole ja tööleminekule mõeldakse alles viimases hädas.
Elukaaslastega tudengid tunnistasid, et sõltuvad teisest inimesest vägagi ja kohati ei suudeta ette kujutadagi igapäevast toimetulekut nii, et keegi ei toetaks.
Kuigi kellelegi teisele toetumine aitab end lahutada vanemate rahakotist ning teatud mõttes iseseisvamaks muutuda, sõltutakse siiski kellestki.
«Mina sõltun temast ikka väga kõvasti, sest kui meil praegu midagi juhtuks või me lahku läheks, siis oleks mul ainuke võimalus töö leida. Muidu ma lihtsalt ei tuleks toime, sest mul ei ole mitte mingit raha,» sõnas üks intervjueeritavatest.
Üle poole intervjueeritavatest sõltus ka vanematest ja nende sõnul on rahapuudusel võimalik vanematele loota.
«Küsin üldiselt juurde, kust ta nagu tuleb ehk siis vanemate käest, sest olen praegu vanematest täiesti sõltuv. Võlgu ma nagu pole kunagi kelleltki võtnud,» lisas ta.
Bakalaureusetöös «Üliõpilaste rahakasutus ja rahaga seotud hoiakud» analüüsiti noorte suhtumist rahasse ja rahakasutuse erinevaid praktikaid.
Bakalaureusetöös kasutati analüüsi tegemiseks süvaintervjuusid, mis kestsid 1-2 tundi.
Intervjueeritavaid oli kokku üheksa, kelle hulgas oli vanematest lahus elavaid tudengeid, kes elasid omaette, tudengid, kes elasid elukaaslastega, ja tudengipaarid.
Intervjueeritavate vanused jäid vahemikku 21-26 eluaastat.