Inger Viirpalu bakalaureusetööst «Üliõpilaste rahakasutus ja rahaga seotud hoiakud» selgus, et tudengid peavad eelarve pidamist pigem oluliseks nende inimeste jaoks, kellel on rahalisi raskuseid ning kes mingil muul viisil hakkama ei saaks.
Uurimus: tudengid eelarvet ei pea
Siiski pööratakse suuremat tähelepanu rahalistele võimalustele ning kulutuste ülesmärkimine siis, kui tuntakse, et on raskemad ajad toimetulekuks.
«Kui on mingi raskem kuu näiteks, siis olen kirjutanud, mis mul sisse tuleb ja mis mul välja läheb ja mis on nagu kõige tähtsamad asjad, mida kohe maksta ja siis olen neid maha kriipsutanud, kui need on makstud,» selgitas üks intervjueeritav. «Ma ei tee seda regulaarselt - kui mul on hea aeg või raha on palju, siis ma eriti sellele ei mõtle.»
Samas leitakse, et eelarve pidamine on üsnagi kasulik abivahend, kuid ei eeldata, et tudengid seda abivahendit kasutaksid. Pigem on nende hinnangul eelarve pidamine suurematele perekondadele.
Esile tõsteti sedagi, et kui eelarve pidamisest on raske aru saada või raske arvestada kokku erinevaid kulusid ning tulusid, siis tõenäoliselt ei soovitagi sellega tegeleda.
Bakalaureusetöös «Üliõpilaste rahakasutus ja rahaga seotud hoiakud» analüüsiti noorte suhtumist rahasse ja rahakasutuse erinevaid praktikaid.
Bakalaureusetöös kasutati analüüsi tegemiseks süvaintervjuusid, mis kestsid 1-2 tundi.
Intervjueeritavaid oli kokku üheksa, kelle hulgas oli vanematest lahus elavaid tudengeid, kes elasid omaette, tudengid, kes elasid elukaaslastega, ja tudengipaarid.
Intervjueeritavate vanused jäid vahemikku 21-26 eluaastat.