Kõrgemate riigiamentike palgatõus lükkub edasi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod
Eurod Foto: SCANPIX

Riik on otsustanud edasi lükata kõrgemate riigiametnike palgatõusu. Küll aga on palgatõusu loota riigikogu saadikutel, sest põhiseadus keelab neil oma palku muuta.


Rahandusminister Jürgen Ligi tegi järgmise aasta riigieelarve koostamise käigus valitsusele ettepaneku lükata edasi kõrgemate riigiametnike palka määrava seaduse jõustumine, mispeale oleks märgatavalt tõusnud teiste seas nii presidendi kui ka peaministri palk. Vastav eelnõu on rahandusministeeriumil juba valmis ja see esitatakse ilmselt koos riigieelarvega parlamendile. Palgatõusu edasilükkamisega ühe aasta võrra loodab riik säästa 2,6 miljonit eurot.

«Valitsuse poolt ei oleks vastutustundlik suurendada riigi personalikulusid ajal, mil riigieelarve on puudujäägis. Seega võttis valitsus üksmeelselt vastu otsuse, et kõrgemate riigiametnike palgad jäävad kärbitud tasemele,» põhjendas valitsuse kommunikatsioonidirektor Liina Kersna.

Enda palka muuta ei saa

Riigikohtu esimees Märt Rask kinnitas, et talle kui asutuse juhile ei tule see otsus uudisena ja riigikohtu uus eelarve ongi koostatud  selle arvestusega, et palgatõus lükkub edasi. «Ega seal ei olegi põhjust mitte kellelgi üllatuda, sest palka makstakse võimaluste piirides,» rääkis Rask.

Kuigi palgatõusu edasilükkamine puudutab 227 kohtunikku, ei usu Rask, et see tema kolleegide seas mingit pahameeletormi põhjustaks. «See (palgatõusu edasilükkamine – toim) on mõistetav, kedagi ei ole ebavõrdselt koheldud,» sõnas Rask.

Küll aga pole Raski sõnul võimalik edasi lükata riigikogu liikmete palgatõusu, sest nende palk kehtestatakse hoolimata valitsuse otsusest ikkagi kõrgemate riigiteenistujate palga seaduse järgi. «Riigikohtu üldkogu otsuse valguses, kus me väga selgelt ütlesime, et põhiseaduses on öeldud, et parlament saab kehtestada palkasid ainult järgmisele koosseisule, ei näe ma ühtegi juriidilist käiku või võimalust, et parlamendiliikmete uut palgakorraldust saaks edasi lükata,» kinnitas Rask.

Teine edasilükkamine

Ta lisas, et sellisena nagu riigikogu eelmine koosseis saadikute palgasüsteemi kinnitas, hakkab see järgmise aasta 1. jaanuaril kehtima. «Mida nad teevad kuluhüvitistega, on ise küsimus,» kommenteeris riigikohtu esimees.

«Riigikogu liikmete palgakorraldust hakkab 2012. aastast reguleerima kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus,» kinnitas Postimehele parlamendi esimees Ene Ergma. Arvestades riigikohtu 2009. aasta 23. veebruari lahendit ei ole Ergma sõnul praegusel parlamendil kehtiva põhiseaduse järgi võimalik oma  palgakorralduse muutmist otsustada. «Seda sõltumata riigikogu esimehe seisukohast antud küsimuses,» nentis Ergma.

Kõrgete riigiametnike ühtse palgaseaduse võttis eelmine riigikogu vastu 2009. aastal ning see pidi jõustuma uue riigikogu tööle asudes. 2010. aasta lõpus otsustas eelmine riigikogu seaduse jõustumise edasi lükata 2012. aasta 1. jaanuarini.

Kasvab riigikogu liikmete palk
Kõigi kõrgemate riigiametnike palk pidi kerkima tuleva aasta 1. jaanuarist. Uue plaani järgi kasvab alates 1. jaanuarist 2012 siiski vaid riigikogu esimehe, aseesimeeste ja riigikogu liikmete palk, sest nende palgatõusu pole seaduse järgi võimalik edasi lükata. Teiste kõrgemate riigiametnike palgatõus lükatakse 2013. aasta jaanuarisse.

    Brutopalk praegu    Palk tulevikus (eurodes)
President    5050 eurot    5200 (alates 1.01.2013)
Peaminister    3999 eurot    5200 (alates 1.01.2013)
Riigisekretär    3666 eurot    4420 (alates 1.01.2013)
Riigikohtu esimees     3999 eurot    5200 (alates 1.01.2013)
Riigikogu esimees    4701 eurot    5200 (alates 1.01. 2012)
Riigikogu aseesimees    4309 eurot    4420 (alates 1.01. 2012)
Riigikogu liige    3134 eurot    3380 (alates 1.01. 2012)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles