Nestor riigikogulaste palgatõusust: mingi lahendus tuleb leida

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eiki Nestor riigikogus
Eiki Nestor riigikogus Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu liige, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor usub, et riigikogu juhatuse initsiatiivil leitakse mingi võimalus, kuidas parlamendi liikmete palgatõusu järgmisel aastal vähendada.

«Pean mõistlikuks palju paindlikumat lahendust – et kõik need ettepanekud, mis puudutavad riigikogu liikmete palka, tuleksid ühe erapooletu komisjoni poolt kõrvalt. See süsteem, mis meil täna on, on suurte vaidluste tulemus,» oli Nestor erimeelt.

«Saan aru, et kuskilt tuleb ette põhiseadus ja meie käed on piiratud. Ju me siis ka seekord peame vaatama, mida teha saame, aga antud olukorras tuleks ilmselt mingi lahendus leida,» oli ta veendunud.

Nestor arvas, et lahenduse otsimisel võiks eestvedaja olla taas riigikogu juhatus, kes kutsuks fraktsioonide juhid kokku, nii nagu seda eelmisel korral tehti. «Minu meelest on normaalne, et sellistel juhtudel riigikogu juhatus initsiatiivi võtab, vähemasti siiamaani on neil sellistel puhkudel selleks julgust jätkunud.»

Otsesõnu oma lahendusvariante Nestor täna välja käima polnud nõus. «Põhiseadust me siin muuta ei saa, onju. Ehk kõik korrad, mis palganduses muutmisele tulevad, saavad kehtima hakata järgmisele koosseisule – selles on oma loogika olemas, sest muidu võiks keegi kehtestada korra, et hakkab veel rumalamaid ja rahvast vihastavamaid otsuseid tegema, kui see, mis praegu toimub.»

Küll möönis Nestor, et kuluhüvitised on tõesti üks võimalik kompromissi koht, sest selles osas põhiseadus parlamendile piiranguid pannud pole.

«Küll aga ma ei pea õigeks, et päästjate palk ei tõuse. Selle nimel riigieelarve arutusel tuleb tööd teha – nii õpetajate kui päästjate palga tõusu nimel. Neid asju siduda pole õige,» lisas Nestor.

Kaks aastat tagasi muudetud seadusega loobuti riigikogu liikmete palkade seotusest riigi keskmise palgaga ning neile kehtestati fikseeritud koefitsiendid, ent samal ajal kirjutati sisse palga tõus 246 euro võrra 3380 euroni. Ametipalgale lisaks saavad parlamendi liikmed taotleda kuluhüvitiste katmist 30 protsendi ulatuses palgast.

Seaduse jõustumist lükati riigikogu uue koosseisu alustamisest aasta võrra edasi ning see hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles