Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis viib valimisseaduse põhiseadusega kooskõlla ning muudab valimistulemuse kindlakstegemise süsteemi mitmeringkonnalistes omavalitsustes, näiteks Tallinnas.
Tallinna valimiskorra muutmine sai rohelise tee
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse poolt hääletas täna 59 ja selle vastu oli 24 riigikogu liiget.
Uus seadusemuudatus puudutab praegu nelja omavalitsust - Väike-Maarja, Türi ja Suure-Jaani valda ning Tallinnat, ütles Mihkel Pilving riiigkogu valimisosakonnast.
Kui valdadel on võimalus valida, kas moodustada kohalikel valimistel mitu valimisringkonda ning see otsus tuleb langetada 90 päeva enne valimisi, siis Tallinnale on mitme ringkonna süsteem seadusega ette nähtud.
Pilvingu sõnul võivad ka teised suuremad Eesti linnad, kus on üle 50 000 elaniku, luua mitu valimisringkonda. Sama tee võivad valida ka ühinevad vallad.
Uue seaduse kohaselt jagatakse kohalikel valimistel vähemalt pooled mandaadid edaspidi ringkondade ning ülejäänud erilise kompensatsioonimehhanismi abil, mis võtab arvesse, et mõni linnaosa on suurem.
Samuti näeb seadusemuudatus ette volikogu kohtade jaotamisel modifitseeritud D`Hondti süsteemi asendamise tavalise D`Hondti süsteemi vastu.
Modifitseeritud D`Hondti süsteem soosib enim hääli saanud erakonda, andes talle lisakohti.
Riigikogu asus valimisseadust muutma pärast õiguskantsler Indrek Tederi pöördumist, kes juhtis saadikute tähelepanu asjaolule, et praegu kehtiva korra kohaselt on valimistel näiteks Nõmme elaniku häälel märksa suurem kaal kui lasnamäelase omal.