Tänasel kolmandal lugemisel riigikogus sai 2009. aasta eelarve eelnõu opositsiooni tõsise kriitika osaliseks, kuid ka koalitsioon tunnistas, et kõiki erimeelsusi lahendada ei õnnestunud ning kärpida tulnuks rohkem kui 2 miljardit krooni.
Eelarve sai opositsiooni terava kriitika osaliseks
10. detsember 2008, 17:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi tunnistas, et eelarvet tuleb aasta jooksul kindlasti korrigeerida ja poliitiliselt kõiki probleeme selle koostamise käigus lahendada ei õnnestunud. «Aga võin öelda, et opositsiooni erimeelsused olid siiski suuremad,» lisas ta.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori hinnangul ületavad kulud tulusid vähemalt 6 miljardi krooni võrra. Tema sõnul poleks tark kõik reservid kasutusele võtta ja valitsus peaks kiiresti otsustama kas laenu võtmise või riigi võlakirjade emiteerimise.
Nestor tegi ettepaneku lükata tulumaksureform kuni euro tulekuni edasi ja ka pensionikindlustuse põhimõtted peaksid tema sõnul paika jääma. Mingit teist võimalust kõnealust eelnõu menetleda aga tema hinnangul polnud.
Rahvaliidu fraktsiooni kuuluv Tarmo Mänd ütles, et eelarve on tasakaalus ainult paberil ja kuna opositsioon ei teinud sellesse vildakasse dokumenti ainsatki parandust, siis ei võta nad ka nüüd vastutust selle täitmise eest.
Männi sõnul on nüüd vabariigi presidendil võimalik veel täbarat olukorda päästa, jättes tasakaalust väljas ja tema hinnangul ka põhiseadusega vastuolus oleva eelnõu seadusena välja kuulutamata.
Keskerakonna fraktsiooni juht Vilja Savisaar leidis, et peaminister Andrus Ansip peaks tasakaalust väljas eelarve vastuvõtmise pärast tagasi astuma. Tema hinnangul ulatub selle defitsiit 10-12 miljardi kroonini. Ka tema teatas, et Keskerakond ei võta vastutust.
IRLi esindav Taavi Veskimägi rääkis, et eelarve defitsiit võib tulla 10 miljardi krooni juurde. «Ma arvan, et me ei ole selle eelarvega rahul. Tegelikult tuleb juba uuel aastal tulla selle juurde tagasi nii struktuursete reformide paketi kui ka ettepanekuga, kuidas mahtuda euroks vajaliku kolme protsendi defitsiidi piiridesse,» selgitas ta.