Uued andmed murendavad tumeaine teooriat

Kadri Veermäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kääbusgalaktika, millele on nimeks antud NGC 4214.
Kääbusgalaktika, millele on nimeks antud NGC 4214. Foto: Internet

Teadlased peavad oma prognoosid üle vaatama, kuna universum ehk ei koosnegi suures osas tumeainest, vahendab BBC.

Kääbusgalaktikate uurimisel on selgunud, et kääbusgalaktikad ei saaks olla sel kombel moodustunud, nagu nad on, juhul kui senised hüpoteesid tumeaine kohta oleksid tõesed.

See aga viitab võimalusele, et tumeainet ei saagi Suur Hadronite Põrgutiga (LHC) tabada. Horisont.ee sõnul on LHC ülivõimas teadusmasin, millega saab laetud osakesi kiirendada ülisuure energiani ja siis neid kokku põrgatada. Sel kombel võib tekkida meile veel tundmata osakesi.

Praeguse teooria kohaselt moodustab nähtav aine universumist 4 protsenti (sellest on moodustunud ka tähed, planeedid ja inimesed) ja tumeaine 21 protsenti.

Ülejäänud arvatakse olevat müstiline tume energia. Tegemist on salapärase substantsiga, mille abil teadlased on seletanud universumi paisumist.

Durkhami ülikooli professor Carlos Frenki sõnul ei ole hetkel veel selge, kas tumeaine teooriad vajavad väljavahetamist. Ta lisas, et loodetavasti leitakse varsti lahendus.

Frenk ise töötab kõrgtehnoloogilisi kosmosesimulatsioone tootvas Virgo Consortium’is ja just sealt pärinevad värsked andmed võivad ümber lükata senised arusaamad universumi moodustumise ja ehituse kohta.

Teadlased said andmed ebatõenäolisest allikast, nimelt Linnutee ümber tiirlevatelt kääbusgalaktikatelt.

Kääbusgalaktikat arvatakse olevat moodustunud tumeainest, neis olevat ka ainult paar tähte. Minevikus on neid olnud keeruline uurida just nende hämaruse kohta.

Virgo Consortium on saanud valmis saanud uue simulatsiooniga, mis kujutab kääbusgalaktikate moodustumist.

Sealt saadav pilt paraku vaatlusandmetega kokku ei lange ja professor Frenki sõnul selgitaks seda kaks võrdselt häirivat võimalust.

Nimelt võisid kääbusgalaktikad siiski moodustuda simulatsioonis kujutatud teel, kuid samaaegselt toimunud supernoovade plahvatused lõid kääbusgalaktikate jälje struktuuri põhjalikult segamini.

Teine võimalus on aga see, et külm tumeaine ei eksisteerigi ja seda kasutav standardmudel on väär. Standardmudel ehk universumi teooria võtab kokku füüsikute tänased arusaamad universumi tekkest.

Professor Frenk sõnas, et pärast 35-aastast standardmudeli kallal töötamist põhjustavad uued andmed talle unetuid öid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles