Viimase nädala jooksul on Eestit tabanud ulatuslik rämpspostilaine ja kuigi teemareal on viide tööpakkumisele, meelitavad need kuulutused heauskseid rahapesuga tegelema.
Rämpspost peibutab inimesi rahapesijateks
21. september 2011, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi Infosüsteemi Amet infoturbe ekspert Triin Niguli sõnul paistab tööpakkumise sisu igati soliidsena ning ülesanded jõukohased, teatas amet.
«Pakkumisele allakirjutanud inimese meiliaadressis võib sisalduda europe-career.com või mõni muu peibutav sõnaühend. Suure tõenäosusega sellise nimega ettevõtet ei eksisteeri, küll aga võib otsingumootori abil leida vaid mõne tähe võrra erineva nimega päris-asutusi,» rääkis ta. Niguli sõnul on samas kurjategijad vahel üles seadnud ehtsana tunduva veebilehe, mille kaudu hiljem toimub sõnumivahetus «tööandja» ja töötaja vahel. «Seega tasub igal juhul olla tähelepanelik,» lisas Nigul.
RIA teatel ei ole loomulikult selliste tööpakkumiste taga suurepärase rahvusvahelise mainega edukad ettevõtted, nagu tööpakkumises reklaamitakse, vaid hoopis rahapesijaid (nn money mules) otsivad kurjategijad.
«Töö sisu on tegelikult oma konto kasutamine rahaülekanneteks või sularaha väljavõtmiseks ning mõne rahaedastusteenuse kaudu edasi saatmiseks. Palgaks pakutavas komisjonitasus poleks midagi kriminaalset, kui käideldavad summad poleks teenitud kuritegelikul teel, nt krediitkaardivargustega,» rääkis ta.
Kui eelpool kirjeldatud tööpakkumiste sisu on suhteliselt tavapärane, siis Euroopas on Niguli sõnul esinenud ka juhtumeid, mil rahapesijad otsivad inimesi heategevuse ettekäändel. «Kurjategijate fantaasia on lõputu, seetõttu tasuks mistahes ootamatusse või veidrana tunduvalt saatjalt saabunud võõrkeelsesse tööpakkumisse suhtuda ettevaatusega,» rõhutab Nigul.
Ta lisas, et levinumad meiliteenuse pakkujad saavad päris edukalt hakkama rämpsposti filtreerimisega, kuid kahjuks lipsab mõni rämpskiri ikkagi läbi. «Ükski tehnoloogiline abivahend rämpsposti tõrjumiseks pole 100% tõhus. Alati tasub usaldada oma vaistu ning kahtlased kirjad avamata otse prügikasti suunata,» rõhutab infoturbe ekspert.
Kui mõni heauskne kodanik on siiski mõne säärase võlts-tööpakkumise õnge läinud, siis igast oma kontole laekunud kahtlasest ülekandest tuleks kohe teavitada oma kodupanka. Samuti ootab rahapesu andmebüroo (rahapesu@politsei.ee), et neile kahtlastest tehingutest teada antaks.