Soomes avaldatud Venemaa relvajõude puudutava raporti järgi kulutab suurriik sel aastakümnel sõjalise võimsuse tõstmiseks 500 miljardit eurot, Baltimaad ja Soome jäävad samas aga militaarsesse vaakumisse.
Raport: Vene armee tugevneb ja Lääne-Euroopa jääb sõjalisse vaakumisse
21. september 2011, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltimaade osas märgitakse raportis «Venäjän sotilaspoliittinen kehitys ja Suomi» (Venemaa sõjalis-poliitiline areng ja Soome), et kui Venemaa need okupeerib, siis NATO-l ei jää muud üle, kui juhtunu teadmiseks võtta, vahendas YLE.
Venemaa on paigutanud varem vaid Moskvat kaitsnud S-400 õhutõrjerakette Kaliningradi ehk siis Leedu külje alla. Kuna nende abil saab sulgeda Läänemere kohal oleva õhuruumi, siis tekib küsimus, kas Balti riike saab üldse võimaliku rünnaku puhul kaitsta, kirjutatakse raportis.
Peterburist põhja on ehitatud radarijaam ja teise ehitus Soome lahte Suursaarele on veel pooleli. Sallast (vald Lapi maakonnas) itta on paigutatud kopterirügement.
Uurijad viitavad ka Rootsi sõjaväeakadeemia uuringutele, mille järgi NATO ei suuda Baltimaades puhkenud sõjalise konflikti puhul ilmselt võimalikult kiiresti reageerida.
Lääne-Euroopast ei leidu enam sõjalist jõudu, kes suudaks anda vajadusel vastulöögi Vene armeele, vahendab raportit uusisuomi.fi. Ainsa erandi moodustavad Suurbritannia relvajõud.
Idanaabri sõjalist võimekust uurinud Soome Riigikaitse Kõrgkooli spetsialistid tõid välja trendi, mille järgi on riigi sõjaline kaitse asendunud välismaal toimuvate
kriisihaldamisoperatsioonidega ja seega on Euroopa riikide kaitsevõime nõrgenenud.
Soome eksperdid näitavad, et Lääne-Euroopas on tekkinud sõjaline vaakum, kuna Ameerika Ühendriigid on pärast Teist maailmasõda viinud sõdureid Euroopast minema. Ilma ameeriklasteta on eurooplased «alasti» ja ilma tegeliku kaitsevõimeta.
Samas on Venemaa otsustanud aastaks 2020 investeerida relvastusse, väljaõppesse ja varustusse 500 miljardit eurot.
«Mõtted meie oma sõjaväest võib unustada. Vene armeel on kõrgtehnoloogiat kasutavad kiirreageerimisüksused. Nende põhimõtteks on rünnata,» rääkis Stefan Forss.
Venemaa Lääne sõjaväeringkonna raskuskese on liikunud loodesse, Soomele lähemale. Raporti järgi asub kolmandik Vene relvajõududest Lääne sõjaväeringkonnas, mis hõlmab ka Moskvat ja Peterburi. Ka tuuakse uus peastaap Peterburi.
Lisaks kõrgkooli dotsent Forssile, kes ühtlasi on ka välisministeeriumi juhtivaks eksperdiks, on raporti autorite seas brigaadikindral Lauri Kiianlinna, kommodoor Pertti Inkinen ja kolonel Heikki Hult.
Neliku joonistatud pilt Lääne-Euroopa, NATO ja Soome sõjalisest potentsiaalist Venemaa kõrval on karm. Kui vaenlane peaks ründama Soomet, siis riigil pole ühtegi üksust, mis saaks kohe vastu hakata.
Venemaa eesmärgiks on moodustada oma Euroopa-poolsele piirile täismõõdulist sõda pidada suutev armee, mis on iga kell löögivõimeline ka teisel pool riigipiiri. Avalikult välja käidud eesmärgiks on rünnata sihtmärki ühe tunniga.
Forssi ja teiste ohvitseride seisukoha järgi pole Euroopas ühtegi sõjalist jõudu, väljaarvatud Suurbritannia, mis suudaks tõrjuda rünnakut, rääkimata vasturünnaku andmises.
Lääne-Euroopa relvadest praktiliselt tühjaks tehtud. «Ameerika Ühendriigid ei naase Euroopa mandrile. Äärmiselt küsitav, kas Ameerika üldse aitabki edaspidi NATO riike,» rääkis Forss.
Soome kaitsejõudude olukord ei erine oluliselt teiste Lääne-Euroopa riikide omast.
Spetsialistid näevad Soome jaoks mingi usutava väljapääsuna reservväelastest moodustatavat armeed.
Venemaaga võrreldes on Soomel üks tõsine nõrk koht: praegune aktiivne osa kaitsejõududest moodustab peamiselt koolituskeskuse, mitte reaalse sõjaolukorra armee.
Tõeliselt kiiret vastulööki andvat üksust Soomel pole, sõja puhkedes kutsutakse armeesse reservväelased.
Dotsent Forssi ja ohvitseride koostatud raport on murettekitav. Ühe lahendusena pakuvad nad välja kaheosalise kaitselahenduse: kaitsejõududele tuleks moodustada terav löögirühm, teiseks tuleks oluliste objektide kaitseks luua üleriigiline kaitsesüsteem.
Neliku arvates on praegune 350 000 võitlejast või isegi enamast moodustatud reserv ning kogu maad hõlmav kaitsesüsteem piisav sõjalise agressiooni tõrjumiseks.