Lobjakas: dokumendis «Eesti ELi poliitika» välditakse poliitikat

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Lobjakas.
Ahto Lobjakas. Foto: Priit Simson

Eile valitsuse heakskiidu saanud dokumendis «Eesti Euroopa Liidu poliitika 2011-2015» välditakse praktiliselt igal võimalusel poliitikat, leiab Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Ahto Lobjakas.

Postimehe palvel dokumendiga tutvunud Lobjakas leiab, et «Eesti ELi poliitika» sisaldab palju mõistlikke teese, mis kaardistavad Eesti huvide põhijooned ideaalses maailmas. Samas, seda mida pealkiri ütleb – poliitikat ehk riigi tahte rakendamist mingis konkreetses küsimuses kindlas suunas – dokument ei sisalda.

«Poliitikat tehakse ELis ka aastatel 2011-2015 Ministrite Nõukogu eri formaatides suletud uste taga ja dokumendi põhjal võib öelda, et Eestist ei saa ka järgmise viie aasta jooksul avalikustamise ja konsultatiivse demokraatia lipulaeva ühenduses,» osutas Lobjakas.

Eurotsooni kriis kui mööduv nähtus?

Temas äratas tähelepanu, et eurotsooni kriisi tundutakse pidavat mööduvaks nähtuseks, mis perioodil 2011-2015 meid märgatavalt ei mõjuta või mis on lahendatav olemasolevate institutsioonide ja lepingute raames. «Kaheldav,» märkis Lobjakas.

Samuti pidas ta kahetsusväärseks, et kordagi ei mainita Palestiinat, ehkki poliitiliselt oli otsus riigi iseseisvumist praegu mitte toetada äärmiselt märgiline.

Lobjakase hinnangul jäi küsitavaks ka laienemispoliitika, mille sõnastus on laialivalguv – nii ei olnud seal kirjas ühtegi konkreetset aastaarvu ja vastavat liitujariiki.

«Viisapoliitika all öeldakse, et «Eesti seisukohalt tuleks erilist tähelepanu pöörata Türgi, Venemaa ja idapartnerluse sihtriikidega viisadialoogidele.» Mida see tähendab Venemaa viisavabaduse jaoks?» tõstatas Lobjakas küsimuse. «Schengeni osas öeldakse, et sisepiiride taastamine on  «viimane võimalus». Mida see tähendab Taani (hetkel küll taandunud) pretsedendi loomisega ähvardavate plaanide osas alustada pistelisi kontrolle?»

Kas ikka soovitakse debatti?

Lobjakas tõdes, et on ka seisukohti, millest poliitika ei puudu. Samas, kuigi dokument esitati avalikuks konsultatsiooniks, ei viita sisu just eriti siirale soovile avalikku debatti pidada, nendib ta. «Probleemiks on see, et laialt avalikkuselt eeldatakse väga peene diplomaatilise kirja lugemise võimet.»

Ta tõi näiteks väljavõtte välis- ja kaitsepoliitika peatükist, kus kinnitatakse, et ELi ja NATO suhteid tahetakse süvendada, samas veidi hiljem avaldatakse toetust ELi operatsioonide juhtimise alalise peakorteri loomisele. «Kontrastiks: ühe meie senise suurema liitlase, Suurbritannia välisminister William Hague välistas juulis omaette EL operatsioonide peakorteri, kuna see kopeeriks NATO struktuure ja ühendaks ELi planeerimise alaliselt lahti NATO omast ning läheks tõenäoliselt palju rohkem maksma kui praegused struktuurid,» selgitas Lobjakas. Brittide mure on eelkõige selles, et kontinentaalne EL võib uusi vahendeid kasutada transatlantilise sideme õõnestamiseks USAga. «Eesti on vaikselt teinud väga olulise kannapöörde,» osutas teadur.

Alates tänasest on Eesti ELi poliitika avatud avalikuks aruteluks Eelnõude Infosüsteemis. Lobjakase hinnangul on huvitav jälgida, kui palju tagasisidet dokument saab.

«Kas võimalik tagasiside midagi dokumendis üldse muudab? Igal juhul ei jää dokumendist muljet, et valitsus oleks rahva arvamusest väga siiralt huvitatud.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles