Eesti eri valitsused on energeetikasektori reformimisel kümme aastat kasutult aega raisku lasknud, leidis Euroopa Parlamendi saadik Andres Tarand ELi energia- ja kliimapaketi vastuvõtmise eelset olukorda kommenteerides.
Tarand kritiseeris Eesti energeetikareformi venimist
11. detsember 2008, 19:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Puudub valitsuse seisukoht - seda ei ole suudetud kujundada ja kui karmilt öelda, on kümme aastat lastud selgelt üle,» rääkis Tarand, kes on europarlamendis tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni liige ning enne poliitikasse siirdumist töötas kliimateadlasena.
Tarandi sõnul olnuks sobiv aeg alustada energeetikasektori ümberkujundamist 1998. aastal, kui Eesti ühines rahvusvahelise energiahartaga ning riigikogu kinnitas energeetika arengukava. Paraku ei arvestanud valitsus arengukavas kokku lepitud põhimõtteid oma tegevuses, ütles sotsiaaldemokraadist europarlamendi saadik täna.
Iseseisvumise järel asuti küll rohujuure tasandil energiaküsimustega tegelema - inimesed soojustasid võimaluste piires oma kodusid ning paljudes kohtades võeti katlamajades kasutusele puidujäätmed, märkis Tarand ka positiivseid muutusi. Samas jätsid tema sõnul valitsused tegemata omapoolsed sammud, mis oleksid aidanud Eesti energiamajandust efektiivsemaks ja loodussõbralikumaks muuta.
«Eesti Energia võitles tuulegeneraatorite püstitamise vastu peaaegu 1990. aastate lõpuni,» rääkis Tarand. Ta lisas, et enamik majandusministreid on kaitsnud Eesti Energia monopoolseid huvisid ning enamik täitevvõimu juhte pole soovinud energiateemadel avatud arutelu.
«Valitsus pole jälginud ega ka karmistanud ehitustegevuses kehtivaid nõudeid, mille tõttu on paljud uusehitised energiat raiskavad ja halvasti soojustatud ning kokkuvõttes kasvatanud sellega Eesti energiatarbimist,» rääkis Tarand. «Siin tasuks õppida Soomest ja Saksamaalt, mis on sel alal kõige kaugemale arenenud.»
Ta lisas, et suuresti Eesti Energia vastuseisu tõttu on Eestis vähe tegeldud elektritootmise hajutamise ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga.
«Suurematesse linnadesse tuleks ehitada koostootmisjaamad, kus elektritootmisel kasutatud soojust ei raisataks mitte niisama ära, vaid seda saaks tarvitada hoonete kütmisel,» ütles europarlamendi saadik. «Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu juures on lisaks tuuleenergia ignoreerimisele täiesti tähelepanuta jäetud bioenergeetika, eelkõige energiavõsa kasvatamine.»
Tarandi sõnul pole maa-amet suutnud siiani kokku lugeda kasutuseta seisvaid maid.
Europarlamendi saadik märkis, et Eesti parlamendis napib energeetika ja keskkonna asjatundjaid, kes suudaksid toimuvat jälgida ning riigi arenguid suunata.
Euroopa liidu valitsusjuhid asuvad neljapäeva õhtul alanud ülemkogul arutama energia- ja kliimapaketti, mis seab eesmärgiks vähendada 2020. aastaks Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside emissiooni 20 protsenti, kärpida üldist energiatarbimist viiendiku ning tõsta taastuvate energiaallikate osatähtsus kogu energiatarbes 20 protsendini.
Eesti suuremateks muredeks paketiga seoses on elektri tootmisega seotud küsimused, kuna põlevkivil töötavad Narva jaamad, mis annavad enamiku Eesti elektrist, ei pruugi uute nõuete kehtima hakkamisel enam konkurentsivõimelised olla ning Eesti võib sattuda sõltuvusse Venemaalt elektrist.