Mihkelson Eesti-Vene suhetes lähiaastatel olulisi muutusi ei prognoosi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene piir.
Eesti-Vene piir. Foto: Internet

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul oli oodata Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi teadet Vladimir Putini seadmise kohta Venemaa järgmise presidendi kandidaadiks ning selles valguses pole põhjust Eesti-Vene praegustes suhetes lähiaastatel olulisi pöördeid progoosida.

Mihkelsoni sõnul on viimasel paaril-kolmel aastal Eesti-Vene suhted olnud mõõdukalt paranevad ja varasemast vähem emotsionaalsemad.

«Kui me vaatame puhtalt statistikat, siis kasvõi sellegi aasta eksport-import kahe riigi vahel on tõusnud 55-60 protsenti, turism aga 60 protsenti. Kuid poliitilisel tipptasandil pole siiski Venemaa poolt lähtunud sellist tegevust, mida võiks eeldada 21. sajandil Venemaa suhetes oma Lääne naabritega, ennekõike nendega, kes Venemaale mingit reaalset ohtu ei kujuta,» ütles Mihkelson ja ennustas, et Eesti-Vene suhetes ei ole lähiaastatel oodata mingeid olulisi pöördeid.

«Iseenesest ei ole Putini presidendikandidaadiks seadmise uudise sisus midagi üllatavat, pigem on üllatus võibolla see, et see uudis tuli nüüd - nii palju varem enne tuleva aasta presidendivalimisi ja ka enne detsembris toimuvaid duumavalimisi. Aga tuleb ju meeles pidada, et nii Putin kui Medvedev on kuulunud viimase kümne aasta jooksul Venemaa ladvikusse ja olnud kindla huvigrupi esindajad, eelkõige Putin selle liidrina. Otsus Putini kandideerimise kohta ei too endaga kindlasti kaasa mingeid põhimõttelisi muudatusi ei Venemaa sisearengus ega ka Venemaa välispoliitikas,» ütles Mihkelson BNSile.

Ta meenutas, et kui Venemaal on tehtud avalike arvamuse küsitlusi, keda peetakse riigi tegelikuks liidriks, siis alati on jäänud kõlama arvamus, et Putin on ka Medvedevi presidendiks oleku ajal inimestele selgem liider kui võimul olev president.

«Aga rõhutan veelkord - mõlemad on koos olnud tööl erinevatel positsioonidel viimase 20 aasta jooksul ning otsus, et nad mõlemad soovivad Venemaa liidrina jätkata, on sündinud aastaid tagasi. Lihtsalt tegemist on olnud taktikalise nüansiga, kes millisel positsioonil parajasti on,» arutles Mihkelson.

Tema sõnul võib ju esitada retoorilise küsimuse, kes siis tegelikult presidenti valib, kas see on rahvas, nagu ütleb Venemaa põhiseadus, või on need kaks inimest - Putin ja Medvedev, aga see on tõesti retooriline küsimus.

«Olgugi, et Medvedev rääkis presidendiks saades palju õigusriigi tugevdamisest Venemaal ja seaduse ülimuslikkusest, oleme samas seisus, kus olime neli aastat tagasi, kus väga palju poliitilisi vabadusi on Venemaal pitseri all ja inimesed, kes püüavad ametlikust liinist kõrvale liikuda, ei ole seda suutelised tänase Venemaa tingimustes tegema,» ütles Mihkelson.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe sõnul ei olegi küsimus suunatud mitte niivõrd lähiajale, kuna on teada, et valimised on Venemaal väga tugevalt keskvõimu kontrollitud, vaid oluline on see, et eelolev kümnend saab olema väga keeruline.

«Teame, et maailmas on väga palju segadust nii majanduses, rahanduses kui ka julgeolekus ja ka Venemaa analüütikutele on hästi teada,et Venemaa sisemine olukord, näiteks demograafilised ja sotsiaalsed küsimused, samuti sisemise julgeoleku probleemid, eeldavad mingisuguseid lahendusi. Kas nendeks lahendusteks on Putini vormiline tõus presidendiks, näitab aeg. Aga tõsised väljakutsed on Venemaal ees ennekõike just sisepoliitikas,» ütles Mihkelson.

Vene president Dmitri Medvedev esitas laupäeval peaminister Vladimir Putini valitsuspartei kandidaadiks 2012. aasta presidendivalimistel. «Ma arvan, et kongressil oleks korrektne toetada partei esimehe Valdimir Putini kandidatuuri riigi presidendi kohale,» ütles Medvedev erakonna Ühtne Venemaa igaaastasel suurkogul.

Medvedevi ettepanekule järgnes mitu minutit kestnud aplaus. «See aplaus annab mulle õiguse mitte selgitada, millist kogemust ja autoriteeti omab Vladimir Valdimirovitš Putin,» sõnas president.

Ta lisas, et otsus Putini taas presidendikandidaadiks esitada on «sügavalt läbi mõeldud» ning see langetati juba aastate eest. Ühtlasi väljendas ta veendumust nende tandemi töö tõhususes.

«Ma väga loodan, et möödunud aastad on enamikule meie kodanikest tõestanud kujunenud juhtimismudeli õigsust ja efektiivsust,» ütles Medvedev.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles