Kas huvikoolid päästaks kitsikusest riigistamine?

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Peeter Langovits

Võru muusikakooli õppealajuhataja Piret Rips-Laul kutsub üles koputama huvikoolide pedagoogide palkade küsimuses riigi südametunnistusele, sest ei saa ju olla normaalne, et neid väärtustatakse teistest õpetajatest vähem ning nende palganumbrid kõiguvad piirkonniti seinast seina.

«Riik peaks võtma selge seisukoha, kas muusikakoolid jäävad munitsipaalkoolideks ning iga linn ja vald maksab vastavalt linnaisade tujule ja kultuuriteadlikkusele,» rääkis Rips-Laul. «Või võtab riik vastutuse muusikahariduse eest enese kanda ja maksab õpetajatele sama palka, mis põhikoolides ja gümnaasiumites.»

Tema nägemuses saab riik võtta ka alternatiivina vastu seaduse, et kohalikule omavalitsusele kuuluvate huvikoolide õpetajatel on õigus saada sama palka, mis teistelgi pedagoogidel.

Riik omakorda ei suuda endal tekkinud olukorras süüd näha, pidades valeks ka riigistamise ideed.

«Haridus- ja teadusministeeriumi seisukoht on, et huvikooliõpetajad teevad saama keerukat ning samaväärselt olulist tööd kui õpetajad tavakoolis,» rääkis ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

«Huvikoolide riigistamine on muidugi võimalik, kuid see ei ole kooskõlas ei haridus- ja noortepoliitika ega kohaliku elu korralduse suundadega Eestis ja Euroopas.»

Tema sõnul on läbiv elukorralduse põhimõte nii meil kui Euroopas, et parimad otsused ja valikud, milliseid võimalusi lastele ja noortele lisaks kohustuslikule haridusele täiendavalt pakutakse, oskab teha kohalik kogukond ehk kohalik omavalitsus.

«See valik – mida pakkuda ja milliseid huvialasid arendada – sõltub kohalikest traditsioonidest, spetsialistide olemasolust, linna või valla identiteedi arendamisest ja – peaasi – noorte huvist. Nii on ka Eesti huviharidust rikastanud just kohalik valik – kus õpetatakse lõõtsamängu, kus jazzi,» rääkis Ladva.

Ta ütles, et kuna riik ei reguleeri huvikooli õpetajate palgamäärasid, võivad omavalitsused kehtestada need oma maitse järgi ja seega kas või tavakoolidega võrdsed. «Kuna huvihariduse korraldus on kohalike omavalitsuste pädevuses, tuleb ka palgad kehtestada ikkagi tööandjal ehk siis kooli pidajal,» sõnas Ladva.

«Nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi huvi on, et ka väljapool tavakooli töötaksid noortega pädevad spetsialistid ja et huvihariduse sisu oleks võimalikult kvaliteetne, ning seda on omavalitsused suutnud Eestis tagada.»

Huvikoolid saavad oma sissetuleku praegu linnalt-vallalt ning osalustasudest, kui just pole tegu erakooliga, mis rahastab end ise ja saab mõnel pool kohalikult omavalitsuselt mõningast toetust (sh Võrus).

Riik on hakanud huviharidusse aktiivsemalt sekkuma pärast 2006. aastat, kui jõustus huvikooli seadus. Hetkel käib muusika, spordi, tantsu jt huvialade riiklike õppekavade arendamine.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles