Keskerakond võitles töörahva õiguste eest kella kaheni öösel

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Sadovski

Rahvaliit ja Keskerakond korraldasid õhtul ja ööl vastu neljapäeva Toompeal töölepinguseaduse eelnõu teisel lugemisel juntimise ehk obstruktsiooni, võttes kokku 33 ühe kuni kümne minuti pikkust vaheaega.


Savisaarte partei lohutuseks võib öelda, et Rahvaliit loobus uuele töölepinguseadusele vastu punnimast juba märksa varem.

Juntimine läks lahti kolmapäeval kell 18.42, neljapäeva varahommikul kell 2.01 oli kõik läbi. Aga sinna vahele mahtus seitse tundi unesegast ärevust, sest kui tahtmist oleks jätkunud, võinuks keskerakondlased asjaga veel päevi venitada.

18.42 – keskfraktsiooni juht Vilja Savisaar palub esimese vaheaja. Miks? Aga seepärast, et valitsusliit ei tahtnud enamikust keskerakondlaste ettepanekutest midagi kuulda, neid sai hääletusele panna, aga oma vastumeelsuse näitamiseks sai ka parlamendi tööd takistama hakata. Nii ta läheb, kümme minutit vaheaega, mõni minut hääletusele, kümme minutit vaheaega...

21.18 – Postimees jõuab Toompea pressirõdule. Saalist kostab Vilja Savisaare malbe hääl: «Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 32. muudatusettepaneku panna hääletusele ja taas kord koalitsioonile kümme minutit mõtlemiseks vaheaega.»

Saalis on üsna vaikne, mõned saadikud loevad lehte või arvutist lugusid. Enamik kiirustab pärast vaheaja kuulutamist fraktsiooniruumidesse või kohvikusse. Ruttu, kuhugi ära. See ongi valdav meeleolu, kähku saali, hääletuspuldil kiire suts ja siis ära peitu, omade juurde.

21.32 – riigikogu puhvetis on üsna hämar ja vaikne, aga kohv maitseb hästi, aitab kas või hommikuni üleval olla. Kui keegi arvab, et vähemusi Eestis ahistatakse, siis samal hetkel kostab naaberlauast venekeelset jutlemist, kõnelejaiks Narva ajalooõpetaja Eldar Efendijev ja veel keegi.

21.47 astub riigikogu saali Meie Mees, keskerakondlane Aivar Riisalu. Teeb nalja, uut hääletust ootavad saadikud naeravad. Kahju, et ta ei laula. Riisalu lubab riigikogu esimeheks kandideerida, naer läheb kõvemaks.

Uus hääletus, jälle edutu, umbes 15 saadikut on Keskerakonna ettepaneku poolt ja ligi 40 vastu. Numbrid varieeruvad, aga suhe on umbes sama kogu õhtu.

Vaheajale minnes soovitab asespiiker Jüri Ratas, et Riisalu võiks laulda. Riisalu solvub ja nimetab Jürit Edgari pojaks. Meie Mehe esinemine jätkub, saalis ei ole vähemalt hiirvaikne.
23.07 – koridorist kostab esimene lauluhääl, laulutähe Margus Tsahkna jaoks liiga madal. Ootame 42. parandusettepaneku hääletust, kokku tuleb neid 160.

23.10 – riigikogu esimees Ene Ergma jalutab mööda saali, silmab pika toruga Postimehe fotograafi ja hoiatab saadikuid. Fotograaf on rõdul, vaadake ette! Mõned peidavadki häbelikult ajalehe sülle või arvuti rüpe varju.

23.15 – keskerakondlane Toomas Varek palub 44. ettepanekut hääletada, aga vaheaega ei võtagi. Kas nüüd on kõik? Ei. Sekkub rahvaliitlane Jaanus Marrandi, kes palub esimese hooga 20 minutit vaheaega. Siis parandab end, et ikka kümme, palun. See jääb rahvaliitlaste ainsaks panuseks juntimisse.

Mõni minut hiljem küsib Vilja Savisaar kümne asemel kuus minutit vaheaega. Mikroelevus.

23.33 – riigikogu saali kõrval tühjas koridoris kajavad äkki kellegi jooksusammud trepil. Ja siis tuleb ka Vilja Savisaar ise, justkui plika, pisut hüpleval sammul riigikogu saali poole joostes, et jõuda järjekordse hääletuse ajaks saali.

Kui ma peaks nimetama kõige võluvama riigikogu liikme... Elevust ja eneseusku tulvab igast liigutusest. Enne lihtsurelikele keelatud ukse taha kadumist hüüab ta ajakirjaniku küsimuse peale, kui kaua nad kavatsevad vaheaegu võtta: «Lõpuni!» Mille lõpuni? Istungi lõpuni äkki, neljapäeva hommikul kell kümme.

Viie minuti pärast on Vilja Savisaar koridoris tagasi. Ütleb, et Ain Seppik on välismaal, mistõttu võtavad tema ja Varek kordamööda vaheaegu. Üks puhkab oma kabinetis ja teine võtab ning siis jälle vahetavad.

«Arvame, et töölepinguseadus annab töövõtjale vähe võimalusi ja õigusi, et seadus on tööandja poole kaldu,» märkis Savisaar. Koalitsioon ei kuula opositsiooni ja seepärast ei jäägi muud üle kui oma olemasolu meelde tuletada, lisab ta.

Aga miks vahel kuus ja seitse minutit, mitte kogu aeg kümme? «See on lihtsalt mängu ilu pärast,» teab Vilja Savisaar.

23.55 – reformierakondlane Lauri Luik ütleb, et ei saa opositsioonist aru. Et selline ajaraiskamine ei tuleks eraettevõttes kõne allagi. Et nad on valmis kogu öö hääletama ja vajadusel võetakse eelnõu erakorralisel istungil mõni teine päev ikka vastu.Fraktsioonitoas pidid olema pehmed toolid, kus saab vajadusel tukastada, aga «hommikuks on saadikud zombid».

Opositsioonil piisab juntimiseks ühest fraktsioonijuhist, valitsusliit peab aga kogu aeg valvel olema ja mehitatuna saalis püsima. Kunagi ei või teada, millal mõni vastuvõetamatu ettepanek sisse võib minna.

00.07 võtavad keskerakondlased neljapäeva esimese vaheaja. Vastupandamatu soov magada. Riigikogu liikmete valdav särgivärv on mingi ebamäärane roheline toon. Äkki peaks endale ka sellise ostma?

00.30 – Vilja Savisaar palub ettepanekut hääletada, aga vaheaega ei võta. Kõik ongi peaaegu läbi, samas võtab iga järgmise parandusettepaneku hääletus aega. 54. ettepanek läheb hääletusele, üle saja on veel ees.

1.35 – saalis pole ühtegi rahvaliitlast, kes nõuaks erakonna parandusettepaneku hääletust, partei vastupanu on lõppenud.

1.38 võtab Savisaar viimase vaheaja. Ühe minuti! «Et koalitsioon ärkaks üles!» teatab ta.
1.59 kõlab hõre aplaus, parandusettepanekud said läbi. Veel viimane ponnistus on maha hääletada ettepanek eelnõu lugemine katkestada.

2.01 on kõik läbi. Aga istung jätkub. Kodu poole tuikuvale ajakirjanikule tuleb koridoris vastu keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, teel kõnetooli maade erastamise eelnõu kaitsma. Kolmveerand kolm öösel on ka see läbi.

Töölepinguseaduse uuendused


•    Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseadust, kui seadus ei paku erandeid.


•    Tööleping on kirjalik või ka suuline, kahenädalase töö korral pole kirjalikku lepingut vaja.


•    Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta kogu tööandjale tekitatud kahju eest.


•    Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest teatud ulatuses.


•    Kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju suurus on eelduslikult töötaja ühe kuu keskmine töötasu. Aga töötajalt võib nõuda ka lisahüvitist.


•    Koondamisel maksab tööandja ühe kuu keskmise palga.


•    Töötajal on koondamisel õigus töötuskindlustushüvitisele.


•    Alla ühe aasta töötanud inimese lepingu saab üles öelda 15-päevase etteteatamisega.


•    Seadus hakkab kehtima tuleva aasta 1. juulil


•    Seadus pakub töötuskindlustushüvitist ka siis, kui inimene omal soovil töölt lahkub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles