Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere hinnangul on Nord Stream 2010. aasta keskkonnaseire aruande koostamisel teinud ära suure töö, kuid toru tõelised mõjud võivad ilmneda alles aastate pärast.
Soomere: Nord Streami mõju võib avalduda viie aasta jooksul
28. september 2011, 20:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nord Streami esindajad esitasid eile keskkonnaministeeriumis 2010. aasta keskkonnaseire tulemusi, milles selgus, et gaasitoru ehitamise mõju on olnud lühiajaline ja lokaalne ning mingit püsivad keskkonnakahju pole Lääneres tuvastatud.
«Nord Streami seireprogramm ei vasta päriselt Soome lahe eritingimustele ning seirepunktide hulk ja asukoht on valitud puudujääkidega. Osa olulisi asju jäävad mõõtmata,» kommenteeris Soomere eile esitletud aruannet.
Ta tõi välja, et Nord Stream oli väga hästi läbi töötanud selle, mis keskmistes tingimustes juhtub ning sellistes tingimustes langevad ka keskkonnamõju hindamise eeldused kokku mõõdetutega.
«Ekstreemsed väärtused on aga märksa suuremad, kui me alguses arvasime, mistõttu tugevamate tormide korral on toru juures toimuvate protsesside mõju märksa suurem, kui alguses arvati,» märkis Soomere Eesti uuringutele viidates.
«Nord Streami seltskond oli teinud väga suure töö ära, et näha kuidas toru mõju avaldub tavalistes ilmastikutingimustes, keskmisest mõõduka tuuleni. Meie pool (TTÜ Meresüsteemide Instituut) vaatas tugevamate tuultega kaasnevaid nähtuseid ja näitas, et sellistes tingimustes võib mõju olla märksa suurem,» ütles Soomere.
Näiteks lähtuti Nord Streami keskkonnamõjude hindamise ajal eeldusest, et põhjahoovused on väga aeglased, liikudes kuni 10 cm sekundis. Ent Eesti seire on tänaseks näidanud, et ka tagasihoidlike tormidega liiguvad nad 40 cm sekundis.
«Nord Streami meeskond lähtub käsitlusest, et mõjud tulevad välja ühe aasta jooksul,» lisas Soomere. «Ajamastaap, millal toru mõju setetele ja ümbruskonnale peaks avalduma, on suhteliselt lühike. Nende hinnangul peaks kõik avalduma esimeste tormide jooksul.»
«Aga Soome lahel ei piisa põhjahoovuste liikuma panemiseks tugevast tuulest,» ütles Soomere. «Tuul peab puhuma piki Soome lahte. Tormi geomeetria peab sobima Soome lahega ja seda ei juhtu igal aastal. Seetõttu toru tegelik mõju põhjasetetele võib avalduda alles siis, kui tuleb esimene seda tüüpi torm.»
«Seega, selleks, et aru saada, mida toru mõjutab, peaks vaatama vähemalt kolm, kuid pigem viis aastat,» sõnas ta.
Samuti selgus seirearuandes, et varem avaldatud keskkonnamõju aruandes eeldatud omadused setete kohta olid nihkes.
«Oli valesti hinnatud pinnaseomadusi, mis seonduvad toru sisse vajumisega pehmetesse setetesse. 30 protsenti oli projekteeritud ja tegeliku vajumise erinevus päris pikkadel lõikudel,» rääkis Soomere.
«Sellest järeldub, et toru stabiilsuse ja tugevusomaduste arvutused tuleks üle vaadata ja samuti hinnangud toru mõjust peenetele setetele võivad olla süstemaatilise veaga,» ütles Soomere.
Soomere lisas, et võimalikest mõjudest adekvaatse pildi saamiseks on nüüd oluline võrdlevalt analüüsida Nord Streami ja Eesti meeskondade mõõtmistulemusi Soome lahe eripära arvestades.