Kaitseminister Mart Laar käis välja terve rida uuendusi, mis kaitseväge järgmisel kümnel aastal ees ootab. Näiteks on vaja vähendada ametkondade bürokraatiat ja dubleerivaid tegevusi. Üheks neist on riigihanked, millega võiks tegelema hakata täiesti uus asutus.
«Minu kui kaitseministri hinnangul on täna igatahes imelik, kui näiteks relvastushangete ja kaitseväe infrastruktuuri arendamisega tegelevad paralleelsed osakonnad nii kaitseministeeriumis kui kaitseväes, kellel kõigil on lisaks n-ö sisulistele töötegijatele ka topelt sekretärid, koristajad, hoonete haldamisega tegelevad ametnikud,» rääkis Laar.
«Seetõttu on minu hinnangul igati mõistlik nende omavahelist liitmist tõsiselt arutada,» ütles minister. «Sedalaadi sammudega oleks juba nii personali kui ka tugiteenuste ühendamisel võimalik saavutada märgatav kokkuhoid - kuid kui suur täpselt, see selgub lähima aasta jooksul.»
Lisaks puht-rahalisele ja personalialasele kokkuhoiule peaks funktsioonide ühendamise läbi paranema ka hangete läbiviimise kvaliteet.
«Ühte kohta kokkukoondatud hankespetsialistid on eriti suurte hangete läbiviimisel paratamatult professionaalsemad, kui mitme erineva asutuse ja väeliigi peale laiali puistatud hankijad,» ütles Laar.
Seda, millise asutuse juures täpsemalt hakkaksid tulevikus paiknema kõik kaitseministeeriumi valitsemisala hankespetsialistid, hakkab analüüsima selleks kokku kutsutud ministeeriumi ja kaitseväe ühine töögrupp.
«Üldiselt usun, et kaitsevägi kui sõjaväeline struktuur peaks maksimaalselt olema vabastatud igasugustest toetavatest tegevustest ning saaks seeläbi keskenduda põhilisele - väljaõppe ja võitlusvõime parandamisele,» rääkis Laar. «Ma ei arva seejuures, et hangete toomine kaitseministeeriumisse oleks hea lahendus, ilmselt oleks vaja kolmandat, eraldiseisvat asutust, mis peaks vastavalt kaitseväest ja kaitseministeeriumist tulevatele lähteülesannetele ja nõuetele hankima ja hooldama kaitseväele sõjapidamiseks vajalikku relvastust ja varustust.»
Samuti paraneks ministri hinnangul hangete ühte kokku koondamisel ülevaade sellest, kui palju üks või teine hangitav relvasüsteem maksumaksjale tervikuna, näiteks 20 aasta peale kokku maksma läheb.
Ta lisas, et uue keeruka relvastuse ja varustuse hankimisel ei piirdu kulud vaid tehnika ühekordse ostuhinnaga, vaid sinna lisanduvad juurde ülalpidamis- ja hoolduskulud mitmekümne aasta peale, vajaliku infrastruktuuri rajamine, spetsialistide väljaõpe ning hiljem, tehnika elutsükli lõpus ka selle mahakandmise ja utiliseerimisega seotud kulud.
Veel tõi Laar välja, et kaitseväel on liiga palju staape. Neid on praegu 26.
«Mulle kui kaitseministrile on tundub igatahes, et täna on neid staape Eesti suhteliselt väikese rahuaegse kaitseväe kohta pisut liiga palju ning seetõttu olen ka andnud vastavatele ekspertidele suunise leida Eestile sobilik lahendus, mis võimaldaks rohkem raha ja personali suunata kaitseväe võitlusvõime parandamiseks,» ütles Laar.
«Seda, kui palju ja millised staabid peavad kaitseväel olema paari aasta pärast, peavad välja nuputama eelkõige kaitseväelased ise, sest korralikult toimivad, paraja suuruse ja arvukusega töötavad staabid on eelkõige vajalikud kaitseväe enda efektiivseks toimimiseks,» lisas ta.
Uus riigikaitse järgmise kümne aasta arengukava, mille raames neid reforme analüüsitakse ja ettevalmistatakse, peaks valmima 2012. aasta lõpuks.
«Loodetavasti on teatavad muudatused selleks ajaks aga juba käivitunud ning neid on võimalik 2013. aasta eelarve koostamisel arvesse võtta,» ütles Laar.