Kunnas: kaitseressursside ameti võiks kaotada

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leo Kunnase hinnangul ei tohiks kaitseringkondasid kindlasti kaotada.
Leo Kunnase hinnangul ei tohiks kaitseringkondasid kindlasti kaotada. Foto: Toomas Huik

Kaitseministri nõukoda juhtima asunud reserv-kolonelleitnant Leo Kunnase hinnangul võiks kokkuhoiu ja sisulise sõjalise võimekuse loomise mõttes kaotada kaitseressursside ameti ning selle funktsioonid anda üle ringkonnastaapidele.

Kaitseminister Mart Laar tõi eile Postimehe vahendusel välja terve rida uuendusi, mis kaitseväge järgmisel kümnel aastal eest ootab. Näiteks, kui Laari hinnangul on Eestil suhteliselt väikese rahuaegse kaitseväe kohta liiga palju staape, siis Kunnase seisukoht on vastupidine.

«Kaitseväeringkondade staape ei tuleks mitte vähendada, vaid, vastupidi, neid tuleks tugevdada,» ütles Kunnas. Praegu on kaitseväes 26 staapi. Koos Kaitseliiduga on staape 42.

Kunnas tõi välja, et seevastu väeliigistaapide loomine oli algusest peale viga ning ka need tuleks kaotada.

«Tuleksime toime ühe ühend-staabi tüüpi peastaabiga,» kinnitas ta, sest sõjategevus meie kontekstis oleks maaväekeskne. Samas pole mereväel sisuliselt ühtki sõjalist võimekust ja õhuväel on üks - õhuseirevõimekus.

«Samas sellise asutuse nagu kaitseressursside ameti funktsioonid võiks anda üle ringkonnastaapidele ja selle võiks kaotada,» ütles Kunnas. «Mänguruumi on, kust kokku hoida. See on oluline, et sisulisi sõjalisi võimekusi luua.»

Ta ütles, et järgmise kümne aasta põhiküsimus on kaitseväe võitlusvõime tõstmine, eriti just Venemaal toimuvate arengute valguses ja ka selles valguses, mis Lätis ja Leedus toimub. Nende kahe riigi kaitsevõime olevat märgatavalt vähenenud.

«Meil on kolm kõige olulisemat võimelünka: üks on rannakaitse, keskmaa õhutõrje ja soomusmanöövri võimekus. Need tuleks järgmisel kümnendil luua,» lisas Kunnas. «Samas Läti otsused panevad meid keerulisse olukorda, kuna see tekitab vajaduse teise brigaadi järele, et sõja korral lõunasse ühendusteid lahti hoida.»

Kunnas rääkis, et Soome Maakaitse Kõrgkool on valmistanud raporti, mille hinnangul tõusevad Venemaa kaitsekulutused 2012. aastaks 4,5 protsendini SKT-st, kuna Venemaal on lisaks armeele ka siseministeeriumi- ja piirivalveväed.

«Selles valguses on meie olukord üsna raske, et mõistlikku kaitsevõimet üldse üleval pidada,» ütles Kunnas. «Kahe protsendi juures (kaitsekulutused tõusevad kahe protsendini SKT-st - toim) tuleb kõvasti pingutada ja vaadata, millelt veel säästa.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles