Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Hurt: kaitse-eelarve on struktuurselt tasakaalust väljas

Eesti kaitse-eelarve on struktuurselt tasakaalust väljas ning selle 2-protsendine osakaal SKP-st jääbki laeks, leiab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhatuse liige Martin Hurt.

«Järgmisel aastal saavutab kaitse-eelarve lõpuks taseme kaks protsenti SKP-st. Lagi on käes, rohkem raha juurde ei tule,» kirjutab Hurt oma blogis, kus ta kommenteerib kaitseminister Mart Laari teisipäeval Postimehe vahendusel välja toodud riigikaitse väljakutseid järgmiseks kümneks aastaks.

«Edaspidi kasvab kaitse-eelarve käsikäes sisemajanduse koguproduktiga. Kui on soov suurendada kaadrikaitseväelaste arvu või käivitada mõni suurinvesteering, eeldab see mingi olemasoleva tegevuse kärpimist, nagu seda tehakse teistes valdkondades nagu kultuur, keskkonnahoid või rahvatervis,» lisab Hurt.

Hurt selgitas Postimehele, et poliitiline lubadus rahastada sõjalist riigikaitset tasemel kaks protsenti SKP-st tehti 1999. aastal ja selle täitmiseks kulus 13 aastat.

«See näitab, kui keeruline on tõsta mingi tegevusvaldkonna rahastamist isegi poliitilise tahte olemasolu puhul,» ütles ta. Samas lisas Hurt, et kaitseväes saab kindlasti korraldada tööd ümber selliselt, et sama rahastamise juures suureneb väljund.

Hurt rõhutas, et struktuurselt on täna kaitse-eelarve tasakaalust kergelt väljas.

«Ideaalses kaitse-eelarves moodustavad personalikulud, majandamiskulud ja suurvarustuse hanked kolm võrdset osa. Sel juhul on võimalik maksta personalile palka, asendada vananenud varustus uue tehnikaga, õpetada välja üksused ning osaleda operatsioonides,» kirjutab Hurt.

«Eesti kulutab majandussurutise tõttu oluliselt vähem raha varustushangetele (2011. aastal ligi 10 protsenti). Varem on see olnud jätkusuutlik tänu soodsatele tehingutele, millega on hangitud kasutatud tehnikat. Kuid kasutatud varustus vajab käesoleval kümnendil uuendamist või asendamist. Kehtiv sõjalise kaitse arengukava näeb ette ka suurtes kogustes moodsa varustuse soetamist, mida tänane eelarve kuidagi ei võimalda,» märgib Hurt.

Ta lisab, et osas Euroopa riikidest, kus kaitse-eelarvet on märkimisväärselt kärbitud, ilma et oleks tehtud karme otsuseid, moodustavad suurema osa eelarvest palgad ja pensionid, kuid pole raha, et soetada kaasaegset varustust, korraldada väljaõpet ega tasuda elektriarveid.

«Valdkond, millest me ilmselt niipea ei pääse, on ehitusinvesteeringud,» ütles Hurt. «Jägala linnak ja mobilisatsioonilaod on möödapääsmatud, sellevõrra tuleb teisi valdkondi vähem rahastada.»

Veel kirjutab Hurt, et kaitseväe väheste väeüksuste kohal hõljub täna hõredalt mehitatud juhtimisstruktuur, mis on disainitud juhtima veel paberil olevat väge, mis ei teki ka 2018. aastaks, vaid heal juhul ajavahemikus 2025-2030. Teisisõnu on staape täna ja ka käesoleva kümnendi lõpuni selgelt liiga palju.

Ta lisab, et mõistlik oleks tekitada jõustruktuuridele ühtne ja paindlik juhtimine, samuti viia lendav ja ujuvkoosseis ühtse mütsi alla selliselt, et riik vajadusel saaks tegutseda ühtse jõuna nagu näiteks Taanis, kus riigi jõustruktuurid toimivad üksteist täiendades, mitte dubleerides.

Ideed, et politsei- ja piirivalveametil ning kaitseväel võiks olla ühine kopteripark, peab Hurt igati mõistlikuks.

«Riik on üks, miks peab igal ametkonnal olema oma kopteripark ja personal? Kindlasti leidub terve hulk karisid ja komistuskive, millest peab hoiduma, aga samuti leidub ka tavapärast opositsiooni nende seas, kes on praeguse olukorraga harjunud ja ei soovi midagi muuta,» sõnas Hurt.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnad:kaitseministeeriumkaitsevägiMart LaarMartin Hurtrahvusvaheline kaitseuuringute keskus
Samal teemal
Tallinna müügimaks
Sponsoreeritud artiklid
SPORT
hakkame riiki reformima
toitu laialt käes
Gallup

Kui sageli viskad toitu ära?

Küsitluses on osalenud 3970 inimest
kirev gloobus
arvamusplats
Kes vajutab stoppnuppu?
pariisi moenädal
Päevakava
Just nüüd00:01
5Postimees Kinos animafilmid «Alateadvuse maja» ja «Põhjatäht»>
Varsti19:00
5HC Viimsi/Tööriistamarket võõrustab Põlva Servitit (1)>
Viimased uudised
TervisKõik
Majandus24Kõik
SportKõik
PoliitikaKõik
TallinnCityKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
JuhtimineKõik
Sünnipäevad

Palju õnne!

Toomas Vint

71

Toomas Vint

maalikunstnik ja kirjanik

Valve Kirsipuu, 82

majandusteadlane ja poliitik, VII, VIII ning IX Riigikogu liige

Urve Lippus, 65

muusikateadlane

Aare Urm, 65

pangandus- ja meediategelane

Õnne Pollisinski, 64

ujumistreener

Tiina Mare Hiob, 57

vandeadvokaat

Jüri Leesment, 54

ajakirjanik ja luuletaja

Kattri Taklaja, 46

keraamik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja pildistaja11 galeriist
Valuutakursid
USD
0,903 EUR
GBP
1,379 EUR
SEK
0,109 EUR
RUB
0,015 EUR
=
Kursid seisuga: 05.03.2015
Postimehe google+ leht