Valitsus kehtestas täna vastu võetud korraldusega Eesti käesoleva sisserände piirarvuks 1344 inimest, mis vastab välismaalaste seaduses sätestatud ülemmäärale ehk 0,1 protsendile Eesti alalisest elanikkonnast.Seda on 336 inimest enam, kui oli kavas aasta alguses riiki lubada.
Selleks aastaks kehtestatud sisserände piirarv täitus juba tänavu 31. augustil, mistõttu ei saa kvooti tõstmata aasta lõpuni välja anda enam ühtegi sisserände piirarvu alla kuuluvat tähtajalist elamisluba, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Käesoleva aasta 13. jaanuaril kehtestas valitsus sisserände piirarvuks 1008 inimest, mis moodustab 0,075 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Seega suurendas valitsus 2011. aasta sisserände piirarvu 336 isiku võrra.
Võrreldes eelmise aastaga on tänavu enam kui kahekordistunud isikute hulk, kes on taotlenud elamisluba töötamiseks Eestis registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena. Siseministeeriumi analüüsist ilmnes, et nimetatud tähtajalise elamisloa liiki kasutatakse ära lihtsamalt Eestis elamiseks või Schengeni alal viibimiseks õigusliku aluse saamiseks.
Selgus, et paljudel juhtudel luuakse äriühing üksnes selleks, et saada välismaalastele elamisloa taotlemiseks alus. Seetõttu kehtestas siseminister käesolevaks aastaks tähtajalise elamisloa töötamiseks Eestisse registreeritud juriidilise isiku juhtorgani liikmena arvestatavaks piirmääraks 580, mistõttu sel aastal enam sellel alusel elamisluba töötamiseks ei saa.
Siseministeerium valmistab lähiajal ette välismaalaste seaduse muudatused, mis välistaksid võimaluse fiktiivse äriühingu moodustamisega elamislubade saamiseks.
Siseministril on suurema sisserände piirarvu kehtestamise järel kavas kehtestada määrusega sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise aluste järgi, et toetada seeläbi tähtajaliste elamislubade andmist eelkõige kõrgeltkvalifitseeritud tööjõule ja toetada ettevõtlust.
Sisserände piirarvu suurendamist toetavad ka Eesti kaubandus-tööstuskoda ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.