Vane: Eestis tuleks õuealad ohutumaks kujundada
29. september 2011, 12:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheski europarlamendis vastu võetud otsusega soovitatud liiklusmuudatuses pole midagi uut, mida poleks kusagil tehtud või arutatud, sõnas maanteeameti nõunik Villu Vane. Eestis tuleks eelkõige alustada õuealade ohutumaks kujundamisest.
Näiteks 30 km/h kiiruspiirang elamupiirkondades ja linnatänavatel kehtib Helsingi kesklinnas ning diskussioon käis ka paar aastat tagasi Tallinna osas, meenutas ta.
«Mõte on õige, tegelikult on meil paljudes piirkondades kehtestatud õuealad või 30 km/h alad,» märkis Vane. Tema sõnul ei tähenda ettepanek, et kogu Tallinna ulatuses peaks nii aeglaselt sõitma – alati jääb erisus kehtima magistraaltänavate kohta, nii et puntist A punkti B sõitmine ei tohiks aeglustuda. Tallinna kesklinnas pole reaalne sõidukiirus tänagi keskmiselt üle 30 kilomeetri tunnis.
«See eeldab poliitilist otsust, ma saan aru, et Euroopa Liidu tasandil on komisjonis see otsus tehtud, aga teisalt eeldab see põhjalikku uurimis-planeerimistööd, et leida maksimaalselt sobiv lahendus, mis rahuldaks nii liiklusohutuse nõudeid kui tagaks kiire liikumisvõimaluse.»
Vane sõnul tuleks meil eelkõige hakata korrektsemalt kujundama õuealasid. «Praegu me ilmselgelt ei tee seda korrektselt – näiteks õueala on meil küll tähistatud, aga kujundamata. Tegelikult õueala, kus eesõigus jalakäijal, peab olema ka ehituslikult tehtud nii, et seal ei saagi kiiremini sõita. Meil on teatud piirkond lihtsalt ümbritsetud liiklusmärkidega. Tegelikult ei tohikski seal olla pikki sirgeid tänavaid. Peaks olema pink, lilleklump, haljastust… Õueala on see ala, kus jalakäija võib ületada tee suvalises kohas, laps võib mängida terve tee ulatuses,» rõhutas ta.
Ka seda, et kogu Euroopa Liidu ulatuses ühtlustada liikluseeskirjad, liiklusmärgid, juhiloa omandamise ja sõiduõpetuse testid ning autojuhi veres lubatud alkoholisisalduse piirmäär, pidas Vane õigeks teeks. «Me ju liigume Euroopa Liidu raames vabalt ja eeldame, et liiklusmärgid ja –reeglid oleks igal pool ühesugused. Siis on õige ka eeldada, et kõik juhid on ühesuguse ettevalmistuse tasemega. Mõnes mõttes see nii ka on, sest minu teada on kõik euroliidu riigid ühinenud Viini teeliikluse konventsiooniga ja neid nõudeid arvestatakse,» sõnas Vane, lisades, et Eestilgi oli liiklusseaduse väljatöötamisel üks eesmärk viia see vastavusse kõigi konventsiooni nõuetega.
Vaidlus autojuhi veres lubatud alkoholisisalduse kohta on Vane sõnul samuti juba vana. «Liiklusohutuse inimesed on kogu aeg võidelnud selle eest, et see piir oleks võimalikult madal või päris null. Aga meil on riike, mille kultuuriline taust ja ajaloolised traditsioonid on teised – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania,» loetles ta. «See nõuab poliitilist otsust.»
Eestile ei valmistaks Vane hinnangul ühegi väljakäidud idee rakendamine probleeme, kõige enam peaks vaeva nägema õuealade korraliku kujundamisega.
Alkolukk kasutusse vaid valikuliselt
Alkolukud on kasutuses Rootsis-Soomes, kuid mitte kõigil autodel või nii, et kõigil uutel on see kohe põhivarustuses. «Pigem on ettepanekuga ehk mõeldud, et nendega peaksid ühistranspordisõidukid, kaasa arvatud taksod või lapsi vedavad sõidukid,» arvas Vane.
«Teine alternatiiv, et näiteks alkoholiga patustanud sõidukijuhtidelt ei võeta esimese hooga juhtimisõigust ära juhul, kui nad on nõus näiteks 3-4 aastat sõitma alkolukuga sõidukiga,» pakkus Vane. Kui alkolukk peaks jõudma autovarustuse üheks normaalseks osaks, siis alles kauges tulevikus, arvas Vane.
Tema sõnul on maanteeametile paar firmat alkolukke demonstreerimas käinud, aga et keegi neid tavaolukorras tarvitaks, ta ei uskunud.
Euroopa Parlament võttis teisipäeval vastu resolutsiooni, milles soovitatakse propageerida nn alkolukkude kasutamist sõiduautodel ning kiirusepiirangu 30 km/h kehtestamist elamupiirkondades ja linnaliste asulate tänavatel üle kogu Euroopa Liidu.
Parlament peab uut liiklusohutuse tegevuskava aastateks 2011-2020 äärmiselt vajalikuks ning soovitab ELis ühtlustada liikluseeskirjad, liiklusmärgid, juhiloa omandamise ja sõiduõpetuse testid ning autojuhi veres lubatud alkoholisisalduse piirmäär.
«See pole kindlasti ammendav loetelu meetmetest, kuidas liiklussurmi vähendada,» sõnas Vane. «Euroopa liiklusohutusprogrammi raames on välja töötatud seitse poliitilist suunda, millest osa kattub nende ettepanekutega. Aga tegelikult sõltub liiklusohutus ju ka taristust-teedest, selle ehitamisest ja väga paljust muust.»