Norra jagab Eestile neli miljonit eurot võrdõiguslikkuse edendamiseks

Madis Filippov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadi Katharina Viik
Kadi Katharina Viik Foto: Liis Treimann

Norra annab Eestile neli miljonit eurot soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ning soopõhise vägivalla vähendamiseks.

Mida täpsemalt rahaga tehakse, sõltub suuresti märtsi lõpus loodud töögrupi ettepanekutest. See töögrupp hakkab arendama ministeeriumidevahelist koostööd soolise võrdõiguslikkuse olukorra parandamiseks Eestis.

«See ei ole ainult sotsiaalministeeriumi pädevuses. Kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused on Eestis kohustatud süstemaatiliselt soolist võrdõiguslikkust edendama,» rääkis sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Katharina Viik loodud töögrupist. Sinna kuulub 9 naist ja 2 meest.

«Avalikku poliitikat ei teostata sootute kodanike suhtes ning meeste ja naiste olukord ja võimalused võivad erineda väga palju erinevates valdkondades, näiteks haridusvaldkonnas või töövaldkonnas,» lisas Viik. «Seepärast on oluline iga poliitikavaldkonna lõikes alati kasutada täpset statistikat ning analüüsida oma poliitikameetmete mõjusid naistele ja meestele. Väliselt neutraalne poliitikameede võib mõjutada naisi ja mehi väga erinevalt.»

Üheks töörühma ülesandeks on pakkuda, mida täpsemalt teha Norrast saadava rahaga. Nimelt allkirjastasid 8. juunil välisminister Urmas Paet ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Euroopa majanduspiirkonna ning Norra finantsmehhanismide rakendamist käsitlevad vastastikuse mõistmise memorandumid.

«Eesti saab 2014. aastani toetusena Euroopa majanduspiirkonnalt ja Norralt kokku 44,9 miljonit eurot. Norra toetus Eestile on 23,68 miljonit eurot,» rääkis Viik.

Norra raha on mõeldud näiteks keskkonnasõbraliku tööstuse uuendamiseks, rahvatervise parandamiseks ja teadustöö arendamiseks, kuid neli miljonit sellest peaks kuluma ka soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.

Soolise võrdõiguslikkusega seotud programme on planeeritud kaks. Esiteks, soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja pere- ja tööelu ühitamine ning, teiseks, soopõhise vägivalla, sealhulgas perevägivalla vähendamine ning inimkaubanduse ennetamine ja tõkestamine Eestis.

«Mõlema programmi eelarveks on planeeritud kaks miljonit eurot, sellele lisandub Eesti kaasfinantseerimine,» ütles Viik. Seega peab riik omalt poolt mõlemale programmile 300 000 eurot juurde maksma. Programmid esitatakse kinnitamiseks rahandusministeeriumile novembris, hiljemalt veebruaris edastatakse need Norrale heakskiitmiseks.

«Praegu käivad partneritega konsultatsioonid. Oleme kohtunud ministeeriumide ja valitsusväliste partnerite esindajatega ning kogume neilt ettepanekuid,» ütles Viik. «Soolise võrdõiguslikkuse programmis on olulised teemad pere- ja tööelu ühitamine ja võrdõiguslikkuse voliniku institutsiooni tugevdamine.»

Norra ja EEA (Euroopa majanduspiirkond) finantsmehhanismide 2009-2014 peamised eesmärgid on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles