Animehuvi juhatab pööraste kostüümideni

Kokana töötav Leili Mirzagajev (21), kes on jaapani multikaid vaadanud viiendast eluaastast saati ja pühendab neile iga päev keskmiselt tund aega, nimetab Jaapani külastamist üheks oma eluunistustest. «Tahaksin minna siis, kui kirsipuud õitsevad,» ütleb neiu, kelle käsivarsi ehivad tätoveeritud kirsiõied ja jaapani mütoloogias igavest armastust tähistava tüdruku Kiyohime kujutis.

«Mulle meeldib selle maa vana kultuur – samuraid, võitluskunstid, muusika, geišad.»
Alguse sai see kõik aga just multikatest. Lapsena vaatas Leili Saksa taevakanalitelt «Dragonballi» ja «Sailor Mooni», hiljem hakkas animefännist vanema venna eeskujul juba teadlikult jaapani animatsiooni maailma avastama.

Et Eesti telekanalid anime’d sama hästi kui ei näita ja ka taevakanalite valik on piiratud, vaatab suur osa Eesti fänne seda interneti vahendusel.

«Kohe, kui esimest korda anime’d nägin, armusin sellesse – suured ilusad silmad, ilus joonistusstiil, kõik on nii fantaasiarikas,» mainib Mirzagajev, kelle lemmik-anime’d on detektiivi-, fantaasia- ja inimsuhete teemalised. Tuleb ette sedagi, et neiu vaatab animesarju 8–12 tundi jutti ehk terve sarja korraga.

Cosplay – kehastu oma iidoliks
Kui Mirzagajevi Victoria ajastust inspireeritud riietus on oma stiilipuhtusega tänavamoest lihtsalt silmatorkavalt erinev, siis Tallinna Ülikoolis informaatikat õppiv Rauno Kaldmaa (20) saabus festivalile oma lemmiktegelaseks kehastununa.

Fännide seas kutsutakse sellist tegevust cosplay’ks (e.k kostüümimänguks). Nahast turvist, hiiglaslikku mõõka ja blondi turris parukat kandev noormees selgitab, et tegu on Cloudi-nimelise kangelasega anime-stiilis videomängust «Final Fantasy». Mõõga valmistas noormees ise, kuid kostüüm on välismaalt tellitud – internetis tegutsevad spetsiaalsed poed. Paljud teevad aga kostüümid ise – tegelasega võimalikult sarnase välimuse saavutamine ja selle kallal vaeva nägemine on osa fännikultuurist.

AniMatsuri korraldaja ja animeklubi Asashio president Kaia Jallai (26) kinnitab, et cosplay on animehuvilistele äärmiselt oluline tegevus: «Väga paljud ongi lihtsalt riietumise pärast siin.»
Festivalikülalised võtsid omavahel mõõtu võistlusel, kus tuli oma kostüümi muusika saatel esitleda. Lisaks animekarakteritele said külastajad näha Jaapani noorte tänavamoe stiilinäiteid.

Stepan Bolotnikov (19) kuulub 45 liikmega Asashiosse, mis on Eesti kolmest animeklubist aktiivseim. Infotehnoloogiat õppiv ja veebiarendaja ametit pidav, 3D graafilise disainiga sina peal olev noormees vaatab anime’d tavakodanikust veidi erineva pilguga.

«Mind võlub, et kõik on võimalik, ja ka visuaalne aspekt – mis on mismoodi tehtud. Mulle meeldivad ulmeteemalised anime’d, sest neis tuuakse vaatajate ette fantaasiaid, mida tavafilmides teostada oleks mõeldamatu.»

Bolotnikov on üks paljudest animefännidest, kes õpivad jaapani keelt ja on vaimustuses selle maa kultuurist. Kaks aastat tasulistel kursustel osalenud noormees on jõudnud eelkesktasemele ja usub, et saaks jaapanikeelses keskkonnas juba enam-vähem hakkama.

«Lääne kultuuris suhtutakse millegipärast halvustavalt, kui täiskasvanu vaatab multikaid,» tõdeb Bolotnikov. «Kahjuks on internetis väga palju anime-stiilis pornot ja siis arvatakse, et see ongi anime.»

Aksessuaarid annavad ära
Maaülikoolis maakorraldust õppiv ja ettekandjana töötav Riine Valdner (27) oli anime’st juba aasta otsa vaimustuses ja tegutses USA fännifoorumis, kui avastas, et Eestiski tegutseb samalaadne ja olemas on ka mitu klubi. Alates Asashioga liitumisest neli aastat tagasi on neiu klubis võimalikult aktiivne olnud. «Siin on oma tuumik ja hästi lihtsalt võetakse uusi inimesi sisse, nii et klubist on võimalik uusi sõpru leida,» mainib ta.

Valdner, kes on tänu noortevahetusele oma unistustemaal ära käinud, ütleb, et tema puhul kasvas armastus anime ja Jaapani vastu lühikese ajaga laiemaks huviks Aasia riikide vastu, ning see omakorda viis ta hiljuti kümneks kuuks Indoneesiasse algkoolilapsi õpetama. Neiu sõnul õpiks ta meeleldi ka jaapani keelt, kuid töö ja kooli kõrvalt pole selleks lihtsalt aega.

Kuus aastat Asashio animeklubi juhtinud Kaia Jallai ütleb, et Eestis hakkas animefännide kultuur arenema hiljem kui mujal, alles 1990ndate lõpus, ning seetõttu on ka siinsed fännid nooremad. «Põhituumiku moodustavad 15–21-aastased ja nooremaid tuleb järjest juurde, sest anime kättesaadavus on kasvanud,» selgitab ta.

Tänavapildis tunneb nooremad fännid ära teatud elementide järgi:  kassikõrvad, särgid, ripatsid, märgid jm väiksemad aksessuaarid. Üksikud julgemad liiguvad linna vahel mõnikord ka kostüümides.

Mis on anime?

Sõna anime on jaapanipärane lühend ingliskeelsest sõnast animation (e.k animatsioon), mis tähistab jaapanlastele kogu maailmas toodetud animatsiooni. Mujal maailmas kasutatakse seda aga kitsamalt Jaapanis toodetud joonisfilmide ja -sarjade tähistamiseks.

Eesti telekanalite jälgijatele on tuttavamad näited ilmselt lastele mõeldud «Digimon», «Muumioru lood», «Bayblade» ja «Pingviinipoeg Lolo seiklused» (Jaapani ja NSVLi koostöö). Tegelikult varieerub animesarjade ja -filmide temaatika lõbusatest ja naljakatest süžeedest väga süngete ja selgelt täiskasvanutele mõeldud teemadeni.

Vastavalt sihtrühmale ja žanrile eristatakse kümneid anime alaliike – eraldi sarju tehakse näiteks hilisteismelistele
tüdrukutele, robotihuvilistele poistele, väikestele lastele, põnevust hindavatele täiskasvanud meestele jt.

Eesti animefännid
internetis:

baka.ee – esimene eestikeelne animeportaal, foorum
asashio.anime.ee – Tartu animeklubi Asashio
eva.anime.ee – Tallinna venekeelne animeklubi Eva
miyako.anime.ee – Tallinna animeklubi Miyako