Priit Pullerits: säh, sente kah!

Karm reaalsus räägib hoopis teist keelt kui palgastatistika – statistika, mis, nagu selgub, ongi ilmselt maailma suurim vale.

Statistika väidab, et Eesti õpetaja keskmine brutopalk on 771 eurot kuus. Ja Tartus on see veelgi suurem – 877 eurot.

Ma ei tea, kust ja milline kreekalik finants­geenius on need arvud välja võlunud, aga kui mu naine tõi koolist koju palgalipiku, oli sellele märgitud 665 eurot. Millest pärast maksude mahaarvamist saab ta kätte 530 eurot.

Endises vääringus 8290 krooni on kõik, mis on heade mõtete ja ülikoolilinnas oma töö eest väärt inimene, kes õpetab riigieksamitulemuste põhjal Eesti esikümnesse kuuluvas Miina Härma gümnaasiumis, koolis, kuhu teiste seas on oma lapsed toonud ka peaminister Andrus Ansip ja haridusminister Jaak Aaviksoo; inimene, kellel on Tartu Ülikooli kõrgharidus, kellel on koolis normkoormusele lisaks kaks ületundi, kellel on staaži üle kahe kümnendi ja kelle tööle on õpilased andnud tagasisidena maksimumilähedasi hindeid.

Küsite, et milleks isiklikuks minna? Aga seepärast, et ega poliitikuile – praeguses kontekstis just Ansipile ja Aaviksoole ning veel ühele härmakale, rahandusminister Jürgen Ligile – muidu kohale jõua, millise näruse tasuga tuleb õpetajail, kes peavad nende ja me kõigi lastele eluks tuule tiibadesse puhuma, tegelikult toime tulla. Statistikast on noil kerge end petta lasta.

Mäletan umbes kümnendi tagust vestlust ühe targa, Eesti sotsiaalelu pealtnäha läbi ja lõhki tundva endise poliitikuga, kes väitis veendunult, et õpetajad teenivad brutopalgana 13 000 – 14 000 krooni. See kõlas kui eluvõõrus kuubis.

Statistikaga on poliitikuil ka mõnus manipuleerida. Näiteks minister Aaviksoo, erialalt füüsik, peaks ju teadma, et võrrelda saab ikka võrreldavaid asju. Pole korrektne võrrelda õpetajate palka Eesti keskmisega, vaid tuleks võrrelda seda Eesti kõrgharitute keskmisega.

Tegin selle töö statistikaameti abiga ära ja tulemus on siin (2007. aasta andmed, uuemad puuduvad): õpetaja keskmine brutotunnitasu on 4,2 eurot, akadeemilise kõrghariduse omandanuil 5,48 eurot.

Statistilistest keskmistest vahutades ei vaevu poliitikud nägemagi, mis hinnaga õnnestub õpetajate keskmisi palganäitajad ülespoole upitada.

Tänases Arteris räägivad kahe Tartu tavalise kooli kolm noort õpetajat, kuidas selleks, et vähegi toime tulla, on nad sunnitud rabama tööd ka väljaspool kooli, töötama argipäevaõhtuti keskööni ja isegi üle selle ning loobuma nädalavahetusel vähemalt ühest puhkepäevast kooliasjade nimel.

Kaks neist kinnitasid, et seesugusest ennastsalgavast elust tuleks neil loobuda niipea, kui perre sünniksid lapsed. Ja see, mis nad ütlesid, ei olnud nali.