Savisaar: võimuparteisid on tabanud mitu ebameeldivat üllatust

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edgar Savisaar.
Edgar Savisaar. Foto: Priit Simson

Edgar Savisaar analüüsis täna Keskerakonna volikogu ees arenguid Eesti poliitilisel maastikul, rõhutades, et võimuparteisid on tabanud üksteise järel mitu ebameeldivat üllatust.

«Esiteks, meie koostöö Indrek Tarandiga presidendivalimistel sundis nii mõndagi parempoolset tegelast halva mängu juures head nägu tegema. Kui me isegi Tarandiga, keda peeti kibedaimaks Keskerakonna vastaseks, suudame teha koostööd, mis isolatsioonist ja kelle isolatsioonist siis räägitakse?» rääkis Keskerakonna esimees partei pressiesindaja teatel.

«Teiseks, jõudis septembri keskpaiku jõudis Postimehe vahendusel avalikkuseni Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimehe Mart Laari intervjuu, milles ta teatas, et ei kavatse enam erakonna esimehe kohale kandideerida. Seesugune uudis tekitas esialgu ühiskonnas veidi imestust, kuid õige pea tõdesid mitmed arvamusliidrid, et ega tal õieti isiklikult mingit muud
valikut polnudki,» märkis Keskerakonna esimees.

«Juba tänavu kevadel sai selgeks, et Laaril tuli esimehe kohal jätkamiseks ning ministriportfelli saamiseks reeta «kampsunid» ja nii muutuski ta kasutuks ka Res Publica tiivale. Nüüd aga saab Res Publica ametlikult vormistatud koos sellest tuleneva poliitikaga.»

«Kolmandaks, juba mõnda aega on käinud aktiivsed ettevalmistused nn pärus-eestlaste partei loomiseks. Timo Soini edu Soome Eduskunta valimistel ei anna ka meie tegelastele rahu. Pealegi, paremal tiival on ruumi rohkelt, sest rahulolematus Reformierakonna ja IRLi poliitikaga on suur ja see kasvab,» märkis Keskerakonna esimees.

«Tänavu kevadel olid sel aastatuhandel esimesed valimised kui uut jõudu ei tekkinud. Kuid kindlasti on rahulolematust ka praeguste Reformierakonna ja IRLi sponsorite seas ja kindlasti kalkuleeritakse uue kaubamärgi tekitamise üle. Kuid uued tulijad võivad olla ka suurest rahast sõltumatud ning establishmendi poolt kodustamata, tõeliselt metsikud tulijad. Euro- ja Euroopa vastased, kseno- ja homofoobsed, Venemaa ja venelastevastased – sellise platvormiga võib teha praeguse koalitsiooni jätkudes paremal tiival korraliku lõikuse.»

Neljandaks on Savisaare sõnul meedias tekkinud ooterežiim, kus pärast Keskerakonna kongressi tõmbus ajakirjandus tagasi. «Paistab, et uueks taktikaks on frontaalrünnakute asemel snaiprituli üksikute keskerakondlaste pihta. Nähti ära, et avalikult, poliitiliselt ei ole Keskerakond võetav. Sellepärast toimubki nüüd salajane sõda ja snaiperituli avaliku sõja asemel. Aga meie inimesed on karastatud ning oskavad ennast ja erakonda hoida.»

«Viiendaks juhin tähelepanu 2011-2012. aasta rahvaloendusele, millel on meie jaoks suur poliitiline tähendus. Kas ja kui palju Eesti rahvas siin territooriumil väljarändamise tõttu ikkagi väheneb? Rahvaloenduste teemas on midagi sarnast e-valimistega. Kas ma pean silmas võimalikke petuskeeme? Mingil määral ka seda – Läti kolleegide jutu järgi kulutati neil üsna palju «administratiivset ressurssi» selle peale, et «2 000 000 ikka täis tuleks», kusjuures kohati balanseeriti seda tehes lubatu piiril ja vist ka üle selle. Jutt on näiteks interneti hääletuse pikendamisest 10 päeva võrra ja võimalusest kusagil Lääne-Euroopas töötades ennast siiski Aluksnesse kirja panna,» rääkis Keskerakonna esimees.

«Šokk oli suur, kui selgus, et ka organisatsioonilistele pingutustele ja metoodilistele järeleandmistele vaatamata kinnitas oma elamist Lätis ligikaudu 1,9 miljonit, ja see tulemus
on vaieldamatult allpool psühholoogilist 2 miljoni piiri. Nii suur hälve näitab, et vahepeal juhiti mingit hoopis muud, oletuslikku ja ilustatud andmetega riiki, mitte seda tegelikku!»

Savisaare sõnul võib loota, et äkki selgub pärast rahvaloendust ka Eesti praegusele valitsusliidule tõsiasi, et olukord Eestis on väga kaugel imekaunitest kujutluspiltidest ning hämmastavalt sarnane sellega, millest Keskerakond on juba aastaid rääkinud ja omapoolseid meetmeid pakkunud. «Paratamatult selgub siis tõsiasi, et jutud «tööpuuduse vähenemisest Eestis» ei tulene töökohtade arvu taastumisest, vaid seletuvad inimeste riigist lahkumise või ka töötute arvu illusoorse registreerimisega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles