Viimase nelja aastaga on Eestis asutatud ligi 6000 uut mittetulundusühingut ning teiste Ida-Euroopa riikidega võrreldes on Eesti kodanikuühiskond kiiremini arenenud ja tegus.
Nelja aastaga on Eestis asutatud 6000 uut mittetulundusühingut
2. oktoober 2011, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellised järeldused toodi välja «Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010» tegevusaruandes mida regionaalminister Siim Kiisler neljapäeval valitsusele tutvustas.
«Viimaste aastatega on kodanikuühiskonna tegemised ikka väga suure hoo sisse. Ma julgen küll öelda, et see on ka kogu ühiskonna küpsusele näitaja,» ütles Kiisler.
Aruandest selgub, et kui 2007. aasta alguses oli Eestis registreeritud 24164 MTÜ-d, siis selle aasta alguseks oli see arv kasvanud juba 31208ni.
Ühe olulisema sammuna kodanikeühenduste võimekuse tõstmisel tõi regionaalminister välja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) asutamise 2008. aastal.
Selle kaudu on kodanikuühiskonda arendamisse investeeritud ligikaudu 4,4 milj eurot ehk ca 70 miljonit krooni ning kokku on toetatud üle 250 erineva projekti.
Tegevusaruandest lähtub, et KÜSK-i toetusel on suurenenud kodanikuühenduste tegevusvõimekus, paranenud nende organisatsiooniline töökultuur ning strateegiline planeerimine.
Märkimisväärselt on tugevnenud ka kohalikul ja maakondlikul tasemel tegutsevad vabaühendused.
Tegevusaruandes toodi välja ka kaasamisele suunatud tegevuste osakaalu suurenemine, mis on muutnud süsteemsemaks ja laiemaks riigiasutuste ja kodanikuühenduste omavahelise koostöö ja infovahetuse.
«Kui varem oli ikka siit-sealt kuulda kaebusi, et ühendusi ei kaasata piisavalt poliitikakujundamisse, siis täna see enam väga suur probleem ei ole. Pigem on küsimus, kas seda tehakse alati sisuliselt,» ütles Kiisler.
Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007-2010 täitmise lõpparuandega saad tutvuda siin.