Ajateenistuses käimine tõi tudengile kohustuse hakata õppelaenu tagastama
2. oktoober 2011, 14:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bakalaureuse- ja magistriõppe vahel riigi ees ajateenijana oma kohustuse täitnud noormeest tabas ebameeldiva üllatusena, et pank hakkas temalt edasiõppimise ajal õppelaenu tagasimaksmist nõudma, viidates liiga pikale pausile õpingute vahel.
Möödunud aasta juunis Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe lõpetanud Martin Kirotar asus kohe aega teenima. Pärast 11-kuulist ajateenistust astus ta sel suvel magistrantuuri ja jätkab nüüd prantsuse filoloogias õpinguid. Tudeng avastas aga ehmatusega, et pank hakkas talt samal ajal õppelaenu tagasimakseid nõudma.
Ometigi ei pea seaduse ülikoolis õppimise ajal õppelaenu tagastama, kuid sel juhul ei tohi õpingutes ei tohi olla pikemat pausi kui 12 kuud. Noormehel jäi aga õpingute vahele mõni kuu rohkem, sest ajateenistust õppimise ajaks ei loeta.
Nüüd nõuab pank noorukilt kuus 69 eurot. «Mul on ses mõttes vedanud, et ma käin kooli kõrvalt tööl ja jõuan maksta,» märkis noormees.
Pangast öeldi mehele selgelt, et tegu on riigi regulatsiooniga ning neil mingeid järeleandmisi teha pole nende võimuses.
«Teatasin ka pangale sõjaväkke minekust, kuid nii palju kui mina aru olen nüüd saanud, annab ajateenistusse minek ainult seda soodustust, et sel ajal ei pea ma õppelaenult intressi maksma,» sõnas Kirotar.
Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kaire Liiv tõdes, et pangal on praegu tõesti õigus nii teha, sest vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele alustab laenusaaja laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid.
Ajateenistuses olevatele isikutele on seaduses tehtud küll erand õppelaenu tagasimaksmise osas, kuid vaid neile, kes on juba asunud õppelaenu tagasi maksma. Selleks ajaks peatub neil õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja ei ole kohustust intressi tasuda.
Kirotari pani selline seadusandlus hämmastama mitmel põhjusel. «Esiteks vajab kaitsevägi võimekaid allohvitsere ja haritud noori pole ajateenistuses sugugi jalaga segada. Seetõttu oleks eriti rumal seada takistusi neile, kes soovivad enne teenistust bakalaureusekraadi omandada,» märkis ta.
«Teiseks, miks on ajateenistus kaitseväes seaduse silmis võrdsustatud ükskõik millise teise viisiga bakalaureuse- ja magistriõppe vahel aasta mööda saata? Lisaks sellele, et noorukid täidavad nii oma seaduslikku ja aatelist kohustust, ei maksa unustada, et ka kaitsevägi pole tegelikult midagi muud kui õppimine,» sõnas Kirotar.
«Ajateenijad ju õpivad vajalikke oskusi, et kaitsta vajadusel oma riiki. Ajateenistus on isegi jagatud õppetsüklitesse, toimuvad tunnid ja praktikumid, koostatakse tunniplaane, tehakse eksameid. Miks peaks riigi huvides õppimine väärima seaduse silmis madalamat staatust kui kodaniku haridustee isiklikul erialal?» ei mõistnud ta.
Haridusministeerium üllatunud
Haridusministeeriumist selgituse otsimine osutus noormehele parajaks kadalipuks. Helistajat suunati esmalt neli või viis korda edasi, soovitati helistada panka ja kaitseministeeriumisse.
«Mulle öeldi ministeeriumist, et ma oleksin pidanud kohe astuma magistrantuuri sisse ning võtma ajateenistusse minekuks akadeemilise puhkuse. Paraku ei olnud see siis mulle teada. Lisaks on imelik, et oma riigi ees kohustuse täitmiseks pidanuks ma akadeemilise puhkuse ära kasutama – kui ma ei tea, kas mul seda kunagi hiljem millekski muuks vaja võib minna,» leidis Kirotar.
Kirotari sõnul väljendati talle ministeeriumis muuhulgas üllatust, väites, et ühtki sarnast küsimust pole varem üles kerkinud. Ometi on täpselt samasugusest juhtumist kirjutanud Postimees juba ka 2007. aastal, mil noormees sai tarbijakaitsest teada, et seaduses sellis olukorda ette nähtud ei ole. Möödunud nelja aasta jooksul pole haridusministeerium pidanud vajalikuks seadust muutma hakata.
Kui paljudel noormeestel Kirotariga sarnane probleem on, ei osanud haridusministeerium tänagi Postimehele öelda, viidates, et ajateenistuse üle peab arvestust Kaitseressursside amet.
«Hetkel on just haridus- ja teadusministeeriumis töös õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu ettevalmistamine. Kindlasti käsitleme nimetatud küsimust koheselt selle eelnõu ettevalmistamise raames,» lubas aga haridusministeeriumi jurist siiski.
--
* Õppetoetuste ja õppelaenu seadus § 18
lg 1
Laenusaaja alustab laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast õppe lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei ole asunud jätkama õpinguid. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel.
lg 4
Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ja intressi tasumise kohustust ei teki laenusaajal ajateenistuses viibimise ajaks või ühel vanemal lapse kolmeaastaseks saamiseni või arst-residendil residentuuri lõpetamiseni vastava tõendatud taotluse saamise hetkest.
Samal teemal varem: Õppelaen tekitab segadust