Kümme aastat tagasi kolis perekond Ahven Valgamaale elama maamajja, kus lambi süütamiseks tuli kasutada generaatorit, millele kulus sadu eurosid kuus. Liini pidi jõudis elekter nende majja alles kahe nädala eest.
Kümme aastat generaatoriga läbi ajanud pere sai koju elektri
3. oktoober 2011, 23:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd saab triikida. Kümme aastat pole triikinud,» räägib pereema Anneli Ahven, kelle majapidamine sai 20. septembril elektri sisse, oma esimestest emotsioonidest. «Nüüd olen natuke juba ära harjunud aga alguses ei osanudki kohe midagi peale hakata. Käisid ja kuulasid kogu aeg, kas generaator töötab ja arvestasid ikka, millal ta kinni tuleb panna. Kas näeb saate ära või mitte.»
Pereisa Jaan Ahven rääkis, et Valgamaal Puka vallas asuvasse elektrita majja kolis pere täiesti teadlikult. «Teadsime, et elektrit ei ole. Ütleme nii, et see oli järjepidevuse põhimõttel,» rääkis Ahven. «Äi kinkis elamise tütrele ja me tahtsime Tallinnast maale ära tulla.»
«Tahtsime küll maale elama tulla, aga ei mõelnud sellele, et me ei saa elektrit,» tunnistas pereema Anneli. «Arvasime, et see on loogiline, et elekter pannakse sisse, sest maja on siin seisnud sada aastat või rohkemgi ja kõigil ümberringi on elekter.»
Anneli lisab, et alguses kasutati küünlaid ning autoakusid, kuid seejärel soetati generaator.
«Õhtuti kolm-neli tundi vaatasime telerit, toad olid valged, sai telefoniakusid laadida,» meenutab Anneli. Ent näiteks pesumasinat või külmikut nad kasutada ei saanudki.
«Selleks oleks generaator pidanud ööpäev läbi taga olema, aga generaator on kallis lõbu,» selgitas Jaan. «Kuus kulus keskmiselt kolm tuhat krooni. Enamik aega kasutame küünlaid. Hommikuti näiteks, sest siis generaatorit käima ei tõmmanud.» Kütmiseks sai kasutada ahju ja pliiti ning gaasipliit on samuti sees.
«Arvestasime, kui palju nädalaga elektrit raiskasime. See on sama summa, kui oleksime vaadanud kaks tundi generaatorit kasutades telerit,» võrdles Anneli. «Meie jaoks on see odav.»
Elektrita elas pere pikalt just seetõttu, et puudusid toetavad programmid. 2009. aasta alguses käivitus hajaasustuse elektriprogramm, mille viimane taotluste esitamise tähtaeg oli 01. aprill 2010. Programmi eesmärgiks oli toetada hajaasustuse piirkondade püsielanikke elektrivõrguga liitumisel.
Ahvenad said sealt toetust. Tööde kogumaksumuseks kujunes 85351 eurot, millest oli pere omafinantseering 2003 eurot.
Põhjuseks, miks mõned majapidamised Eestis on siiani elektrita, on Jaani hinnangul see, et liine on vaja kaugele vedada.
«Inimesed ei suuda selle eest maksta,» ütles ta. «Nüüdki oli meil esimene pakkumine 2,4 miljonit krooni ja viimane pakkumine, millega tööd ära tehti, oli ligi miljon krooni vähem.»