Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul tuleks kõrgharidusreformi edukaks elluviimiseks loobuda 100-protsendise õppeedukuse nõudest, kehtestada õppetoetused samal ajal muu reformiga ja lubada õppida ka akadeemilisel puhkusel. Lisaks tuleb tudeng jätta perest lahku ning suurendada kõrghariduse rahastamist. Seejärel on uus kord nende hinnangul vastuvõtmiseks küps.
Nädalavahetusel kogunenud EÜLi volikogu hinnangul tuleb kõrgharidusreformi vaadata terviklikuna ja seda saab pidada edukaks juhul, kui on täidetud viis eeldust.
Esiteks on neil hingel see, mis tingimustel saab tasuta õppida. Tudengiesindajatele ei meeldi jätkuvalt 100-protsendise õppekava täitmise ja nad soovitavad selle asemele 75 protsenti. Samuti leiavad nad, et 75 protsenti tuleks täis saada õppeaasta lõpuks, mitte kaks korda aastas, nagu riik tahab. Nende nägemuses peaks saama tasuta õppida ka muus keeles kui eesti keel.
Teiseks leiavad tudengid, et reformil on mõtet siis, kui vajaduspõhised õppetoetused ei hakka kehtima hiljem kui ülejäänud reform.
Erinevalt haridusministeeriumist arvab tudengiliit, et üliõpilastele tuleb tagada võimalus õppida ka akadeemilisel puhkusel viibides.
Neljandaks leiab üliõpilasliit, et ühtegi üliõpilast ei liidetaks automaatselt vanematega üheks leibkonnaks. Riik surub sisse nimelt 26 aasta piiri, millest päästab vaid abiellumine või laps.
Viiendaks soovib tudengite katusorganisatsioon, et reform tooks endaga kaasa ka lisaraha kõrgkoolidele, mille abil tõsta õppe kvaliteeti.