Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Enamik kiusajaid on ise kannatanud kiusu all

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Scanpix

Enam kui pooled kiusu all kanatanud lapsed on ise teisi kiusanud, selgus 25 Euroopa riigis läbiviidud uuringust.

«See on üks müüt, mida uuring kummutas, nagu oleks kiusajad üksnes pahad,» rääkis rahvusvahelise uuringu «EU kids Online» Eesti-poolne koordinaator, Tartu Ülikooli meediaprofessor Veronika Kalmus. «See on üleeuroopaline tendents ja ma usun, et see kehtib ka Eestis sama moodi,» lisas ta.

Euroopa 25 riigis korraldatud uuringu kohaselt tunnistas 60 protsenti teiste laste kiusajatest, et ka neid endid on kiusatud. Pea pooled ehk 40 protsenti küberkiusajatest olid ka ise teiste solvanguid ja mõnitusi pidanud taluma.

«See kättemaksmine, tagasitegemine on paraku üks toimetulekustrateegia,» selgitas Kalmus. See aga tekitab professori sõnul omalaadse nõiaringi - last kiusatakse, ta haavub, püüab tagasi teha, kiusatakse uuesti ja protsessis kannatavad nii algne kiusaja kui ka tema ohver. «Uuringust selgus ka, et nii kiusajad kui ka kiustavad kalduvad olema need, kes on psühholoogiliselt haavatavad,» lisas Kalmus.

«Eu kids Online» uuringu tulemuste kohaselt väidab 12 protsenti Euroopa 9- kuni 16-aastastest lastest, et on aasta jooksul käitunud teiste suhtes inetult või haavavalt. Kiusajaid on pisut rohkem suuremate laste ning keskmise või jõukama grupi seas. Üks kümnest lapsest on teisi kiusanud silmast silma, 3 protsenti on seda teinud internetis ning 2 protsenti mobiili kaudu.

Madalama sotsiaalmajandusliku staatusega perede lapsed kogevad küberkiusamist rohkem häirivana kui jõukamate perede lapsed. Mõnevõrra tundlikumad on nooremad lapsed ja tüdrukud.

Kiusamist esineb kõigis demograafilistes gruppides ühepalju, kuid harva on see kestev. Viis protsenti vastanutest kogeb kiusamist sagedamini kui kord nädalas, 4 protsenti paar korda kuus ning iga kümnes harvemini (mõni episood aasta jooksul).

Mullu Euroopa 25 riigis tehtud uuringus osales enam kui 25 000 last vanuses 9- kuni 16-aastast last.

Tagasi üles