Käesoleva aasta viimane ajateenistusse kutsumine on lõppenud ja sel nädalal asus riigi kaitsmist õppima üle 1200 noore.
Üle tuhande noormehe alustas kaitseväeteenistust
«Eesti kaitsevägi peab põhinema ajateenistusel, sest mehed peavad ju teadma, mida teha sel juhul kui keegi peaks meid ründama,» ütles pioneeripataljonis teenistust alustanud Raplast pärit Janek Laoväli. Värske reamees Laoväli on ka Kaitseliidu liige ja soovis teenida just pioneeripataljonis, kuna ka tema enda malevas plaanitakse pioneerirühma loomist.
Üle Eesti pärit noored asuvad ajateenistuskohustust täitma Viru ja Kuperjanovi jalaväepataljonides, pioneeri-, logistika-, suurtükiväe- ja õhutõrjepataljonis, Vahipataljonis ning staabi- ja sidepataljonis ja 1. jalaväebrigaadis.
Vahipataljonis asus teenistusse 157, logistikapataljonis 59, staabi- ja sidepataljonis 67, 1. jalaväebrigaadis 70, Kuperjanovi pataljonis 349, Kirde Kaitseringkonnas 555, neist Viru jalaväepataljonis 207 ning Tapal asuvates väeosades 348 ajateenijat.
Uued ajateenijad saabuvad kaitseväkke kolmel korral aastas - jaanuaris, juulis ja oktoobris. Jaanuaris ja juulis asus ajateenistusse kokku 2042 kutsealust. Vastavalt sõjalise kaitse kümne aasta arengukavale on ajateenistus peamine vahend kaitseväe reservüksuste mehitamiseks.