Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis kaitstud bakalaureusetöös tõsteti esile teiste riikide kogemus naisajateenijatele võimaluste andmises ning ülevaatest selgus, et armees on probleemideks naiste ahistamine ja soorollid.
Bakalaureusetöö: armees teevad muret ahistamine ja soorollid
7. oktoober 2011, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valmar Valdna kaitstud bakalaureusetöös «Naised relvajõududes: peamised probleemis erinevates riikides ja Eesti situatsioon» toodi välja viie riigi kaitsevägede olukord ja seal teenivate naiste osakaal.
Eestis oli Valdna töö andmetel 2010. aastal naisi teenistuses kokku 13 protsenti (naissoost ohvitsere 2006. aasta andmete kohaselt 8,5 protsenti) ja piirangud puudusid. Samas pole Eestis tehtud uuringuid, mis oleks välja toonud probleemid, millega naised tegevteenistuses kokku puutuvad.
USA
USAs tekkis Valdna bakalaureusetöö kohaselt vajadus naiste võimalused armees selgemalt piiritleda 1973. aastal, kui USA kaotas kohustusliku ajateenistuse nõude ja mindi üle professionaalsele armeele.
Selles asjast alates on suurendatud võimalusi erinevatele ametikohtadele pääsemiseks ja nüüdseks on saavutatud olukord, kus naistele on hinnanguliselt üle 80 protsendi kohtadele piiranguteta ligipääs ja 90 protsenti erinevatest üldsuundadest on neile kandideerimiseks ja tööle asumiseks avatud.
Samas on jätkuvalt piiratud naiste võimalus osaleda otsest lähivõitlust eeldavates jalaväe lahingüksustes. Teisalt pikka aega kehtinud allveelaevadel teenimise keeld tühistati mitmete teiste riikide eeskujul 2010. aastal.
USA on NATOs ühe kõige kõrgema naiste osalust näitava protsendiga riike ning 2009. aasta seisuga on tegevteenistuses olevast personalist 15,5 protsenti naisi.
Ameeriklased ise näevad peamiste probleemidena naiste hõlvamisel armeesse seksuaalset ahistamist ning rassist ja soost tulenevaid pingeid. Huvitaval kombel on need kaks omavahel tihedalt seotud ehk üheks suurimaks mureks on klassikaliselt «musta mehe» ja «valge naise» vahel esile kerkivad süüdistused.
Teise suure valdkonnana nähakse probleeme naiste kohanemises ajalooliselt meeste mentaliteeti ja suhtumisi kandvas keskkonnas.
Ühendkuningriik
Ühendkuningriigi relvajõududes pole naistel võimalik tööle asuda ametites, mis eeldavad otsest kontakti vastasega ja seda sõltumata lahingtüübist (jalavägi, soomusüksused, tankivägi) või on muul moel neile kahjulikud (mineerijad ja teenistus allveelaevadel).
Samas ei välista see osalemist erinevates toetusüksustes, mis puutuvad eelmainitud väeliikidega kokku.
Naiste osakaal Suurbritannia relvajõududes oli 2006. aastal 9,1 protsenti.
Peamise probleemina nähakse Ühendkuningriigi relvajõududes naiste ligipääsu takistamist kõikidesse üksustesse kuna kardetakse, et see võib viia operatsioonipõhise tegevuse efektiivsuse languseni.
See omakorda takistab võitlust üldise ahistamise vähendamise nimel, sest võimaldab armees säilida üksustel, milles säilib maskuliinne keskkond, mis loob enda ümber ka sellest tulenevaid traditsioone.
Belgia
Kuigi naisi hakati rivikohtadele teenistusse lubama alles 1975. aastal, võeti juba kuus aastat hiljem – 1981 – vastu otsus, et väeteenistusse, sõltumata ametikohast, on kõigil võrdne võimalus astuda ja seda sõltumata soost.
Sellest ajast alates on naiste osakaal armees järjest tõusnud ja 2005. aastal oli protsendiks 8,4.
Muret tekitavaks võib pidada asjaolu, et ühe naiste osalust soodustava tegurina on ette nähtud naistele kergemini ja kiiremini tehtavaid ametikõrgendusi, mis võib elukutselises väeteenistuses omakorda viia professionaalsuse langemiseni, kui kõrgenduste jagamine lähtub kohustusest ning mitte reaalsest töö efektiivsusest.
Teise probleemina võib välja tuua soolist ja seksuaalset diskrimineerimist, kuigi viimastel aastatel on probleem jäänud üha väiksemaks.
Rootsi
Rootsit võib pidada maailmas üheks edukamaks riigiks, mis puudutab soolist võrdsust ja seda kinnitavad ka ÜRO vastavad uuringud.
Terve kümnendi jooksul toimus erinevate piirangute järkjärguline kõrvaldamine ning täielikult võrdne kohtlemine värbamisel ja väeteenistusse tööle kandideerimisel saavutati 1989. aastaks.
Samas oli Rootsis naisi väeteenistuses 2007. aastal vaid 5 protsendi ringis.
Peamiste probleemidena on Rootsis välja toodud seksuaalset/soolist ahistamist ja naiste väikest osakaalu terves valdkonnas, millest tulenevalt näevad rootslased seda kui soolist ebavõrdsust, mille vähendamiseks ja sooliselt võrdsema keskkonna loomiseks on vastu võetud eraldi strateegiad.
Iisrael
Iisraeli näol on tegu ainsa riigiga maailmas, kus kohustuslik väeteenistus kehtib ka naistele.
Iisraeli kaitseväes (IDF) on 2010. aasta seisuga kõigist teenistujatest 34 protsenti naised. Samas ei tähenda see, et neil on võimalus teenistusse asuda igal soovitud positsioonil.
IDF on naistele võimaldanud kandideerida ja tööle asuda 88 protsendile positsioonidest ja reaalselt teenivad naised 69 protsendil kõigist ametikohtadest.
Kuna nii kõrge naiste osaluse tõttu on ka suurem oht ahistamisjuhtumite tekkeks, on Iisraeli väeteenistuses palju ametikohti, mille eesmärgiks on tagada kontroll ja ülevaade taoliste olukordade vältimiseks.
Praegu on kõige teravam teema naiste lubamine lahingüksustesse, sest see on viimane suur valdkond, mis on väga tugevalt meestekeskne.