Mainori kõrgkool koondas ligi 20 töötajat

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mainori kõrgkooli rektor Krista Tuulik
Mainori kõrgkooli rektor Krista Tuulik Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sisseastujate kahanemine kolmandiku võrra sundis Eesti suurimat erakõrgkooli Mainor koondama ligi 20 töötajat. Kooli juht peab tekkinud olukorra põhjuseks käimasolevat kõrgharidusreformi.

Ettevõtluskõrgkool Mainori direktriss Krista Tuulik tõdes, et haridusminister Jaak Aaviksoo algatatud kõrgharidusreform on kindlasti väga asjakohane, sest Eesti kõrgharidus vajab sisulist kvaliteedi tõusu ning paremat rahastamismudelit, kuid tasuta kõrghariduse lubaduse kõrvalmõjuna on gümnaasiumi lõpetavatel noortel kadumas motivatsioon erakõrgkooli tasulisse õppesse astuda.

«Seda negatiivset kõrvalmõju kogesime oma nahal tänavu ka meie, Eesti suurim erakõrgkool, kui meie kuni 20-aastaste sisseastujate arv vähenes tänavu ligi poole võrra eelmise aastaga võrreldes,» tõdes Tuulik.

Tudengite arvu vähenemine oli ka peamine põhjus, miks tuli töötajate arvu vähendada ja uusi väljakutseid on sunnitud leidma ligi paarkümmend tugistruktuuride töötajat. Ühtlasi ei võeta tuleval aastal uusi tudengeid enam vastu Võru ja Rapla õppekeskusse.

«Ma väga loodan, et haridusreformi tulemuseks ei ole erakapitali väljatõrjumine Eesti kõrgharidusest,» lootis Tuulik. «On ju Eestis aastaid räägitud, kui oluline on ettevõtete ja erakapitali kaasamine kõrgharidusse. Praeguse reformi tulemusena võidakse saavutada aga hoopis vastupidine olukord.»

Tuuliku hinnangul on vajalik silmas pidada end haridusmaastikul juba tõestanud erakõrgkoolide õigustatud ootusi riigi käitumise suhtes. «Kui erakapitalil baseeruvad kõrgkoolid vastavad kõikidele riigi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele ning on edukalt läbinud erinevad akrediteeringud ja hindamised, siis ei tohi riik teadlikult tekitada olukorda, kus erakõrgkoolid pole gümnaasiumilõpetajate valikuvõimalustes,» leidis koolijuht.

Lahendusena pakkus ta välja võimaluse jagada haridusturg tinglikult kaheks ehk eristada väga selgelt tasuline ja tasuta kõrgharidus.

Erakõrgkooliturul teise suurema tegija Estonian Business Schooli seis on võrreldes Mainoriga parem, kuna nad avasid ka filiaali Helsingis.

Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul ei saa uute sisseastujate arvu vähenemist reformi kaela ajada. «Eks me kõik teame, et lapsi jääb vähemaks ja kõike ei saa ka tulvaste reformide kaela ajada. Sisseastujate arvu vähenemisel on objektiivsed põhjused,» leidis minister.

Erakõrgkoolid mitte ei võiks, vaid peaks Aaviksoo sõnul jääma. «Oma nišš on nii Mainoril kui ka EBSil ja loodan, et vene kõrgkoolid ka konsolideeruvad ja leiavad oma ühise koha. Nii nagu kõikides riikides, kus tasuta kõrgharidus juba olemas, ei ole ka Eestis kindlasti eesmärgiks erakõrghariduse välja suretamine.»

Aaviksoo sõnul on kõigil erakõrgkoolidel võimalus end veelgi paremini kehtestada valdkondades, kus avaliku sektori kohustused on tagasihoidlikumad kui võib-olla nõudlus. «Julgustan Mainorit otsima võimalusi ja olen väga heal meelel valmis Mainoriga kohtuma ja arutama,» kinnitas Aaviksoo.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles