Riigikogu riigikaitsekomisjoni aseesimehe Aivar Riisalu hinnangul võiks rohkem naisi küll ajateenistusse astuda, kuid selleks oleks tarvis luua eraldi ruumid ühes kindlas väljaõppekeskuses.
Riisalu ei välistaks naiste vabatahtlikku ajateenistust
7. oktoober 2011, 12:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikaitsekomisjonis arutati eilsel istungil küsimust, kui ajateenistujate hulk nagunii aastatega väheneb, siis kas võiks selle korvamiseks rohkem naisi läbida ajateenistuse.
«Naistele vabatahtlik ajateenistus võiks olla. Olemuslikult ma ei välistaks seda, sest mõni tüdruk on palju tublim kui ludri mees,» ütles Riisalu. «Samas ei jaga ma nende naisõiguslaste seisukohta, kes ütlevad, et naised peaksid sõjaväes piltlikult öeldes pesema meestega ühes duširuumis ja magama samas kasarmus ja tegema kõiki asju meestega võrdselt. See pole mõistlik.»
Seetõttu tuleks tema hinnangul tüdrukutele normaalsed elutingimused luua, mis aga eeldab kaitseväe kasarmute ümberkorraldusi.
«Kuna meie kasarmute olukord mitte kõigis väljaõppekeskustes pole veel selline, et nad vastaksid meie ootustele, siis ma arvan, et igale poole ei oleks mõistlik tüdrukuid saata,» lisas Riisalu.«Kindlasti tasuks kaaluda, et mingis väeosas, ühes konkreetses väljaõppekeskuses oleks see võimalus olemas.»
Riisalu sõnul ei peaks naisi seejuures saatma kuskile laua taha joonestama või Sõdurilehte toimetama.
«Jalaväe struktuur eeldab seda, et sõdurid täidavad kõiki jalaväeväljaõppe ülesandeid,» ütles ta. «Spetsialiseerumisel võiks muidugi arvestada seda, et võib-olla pole mõistlik naist saata miinipilduja rühma. Ma väidan, et laskuritena, kuulipilduri teise numbrina, saavad nad väga hästi hakkama. Erialasid on küll. Valikuid on palju.»
Riisalu lisas, et tüdrukutel on praegugi võimalik saada sõduri baaskursust Kaitseliidus.
«Täna saab tüdruk ohvitseriks läbi Kaitseliidu süsteemi,» ütles Riisalu. «Ta tuleb Kaitseliitu, kus anname talle sõduri baasväljaõppe. Siis saadame ta Kaitseliidu kooli rühmaülema kursusele. Seal saab ta reservlipniku auastme. Kui tal on tsiviilkõrgharidus, siis on tal võimalik erialaohvitserina kaitseväkke tööle minna, saades nooremleitnandi auastme.»