Täna avaldatud Eurobaromeetri eriuuring näitab, et rohkem kui kaks eurooplast kolmest peavad kliimamuutusi väga tõsiseks probleemiks. Kui eurooplased muretsevad peamiselt inimese põhjustatud katastroofide pärast, siis eestlaste jaoks on kõige murettekitavam suurenev jäätmete hulk.
Mahuka uuringu järgi, mille käigus intervjueeriti ligi 26 000 Euroopa Liidu elanikku, leiab 80 protsenti vastanutest, et kliimamuutuste vastu võitlemisel kasutatavad meetmed aitavad edendada majandust ja tööhõivet.
Eestis toetas seda seisukohta 75 protsenti vastanutest. Isiklikult pidas keskkonna kaitsmist väga oluliseks üle poole elanikkonnast ehk 54 protsenti eestlastest.
Samas leidis vaid 21 protsenti uuritutest, et on kliimamuutuste eest isiklikult vastutavad. Kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud tegevuste eest peeti kõige enam vastutavaks liikmesriikide valitsusi ja ettevõtjaid.
Küsitlusest ilmneb, et võrreldes 2009. aastaga on Euroopa elanikkonna mure kliimamuutuste pärast suurenenud ning see on inimeste jaoks olulisem mureallikas kui majanduslik olukord.
Väga suur osa Euroopa Liidu elanikest usub, et EL peaks eraldama rohkem vahendeid keskkonnasõbralike tegevuste ja arengute toetamisele. Seda meelt oli 89 protsenti eurooplastest, Eestis uskus seda lausa 91 protsenti vastanutest.
68 protsenti küsitletutest peab kliimamuutusi väga tõsiseks probleemiks. Üldiselt leiti, et kliimamuutused on maailma jaoks tähtsuselt teine oluline probleem pärast vaesust, nälga ja joogivee nappust.
Eurooplased muretsevad kõige enam inimese põhjustatud katastroofide pärast (42%) samas kui eestlaste jaoks on kõige murettekitavam suurenev jäätmete hulk. Eestlaste puhul oli see näitaja 55 protsenti, ELi keskmine aga 33 protsenti.
Üle poole küsitletuist märkis, et nad on viimase kuue kuu jooksul midagi teinud kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Enamik väitis, et nad on vähendanud ja saatnud ringlusse kodumajapidamisjäätmeid.