NATO parlamentaarse assamblee (NATO PA) sügisistungil Bukarestis on arutelu all ka NATO küberkaitse arengud, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma hinnangul on küberarengud NATOs saavutamas soovitud tempot.
Raidma: küberarengud NATOs on saavutamas soovitud tempot
9. oktoober 2011, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Assamblee teadusarengu- ja tehnoloogiakomisjonis ning julgeoleku tsiviilmõõtme komisjonis olid seekord fookuses küberteemad.
Mõlema komisjoni liige, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma tõstis esile julgeoleku tsiviilmõõtme komisjoni algatatud assamblee vastavasisulist resolutsiooni, milles kajastub ka Eesti nägemus küberjulgeolekust. «Oluliseks ja tähenduslikuks tuleb pidada resolutsioonis selgelt ära märgitud seisukohta, et tõsiste küberrünnakute korral NATO või tema liikmesriikide vastu pole välistatud artikkel 5 rakendumine, mis sätestab kollektiivkaitse põhimõtte nurgakivi, kus rünnak ühe liikmesriigi vastu on defineeritav rünnakuks kõigi vastu ning vastavalt sellele ka reageeritakse.»
Eelnõu debatis osalenud Raidma sõnul läks eelnõule tehtud muudatustest näiteks sisse lisaks riigi ja erasektori koostöö toonitamisele ka vabatahtlike organisatsioonide kaasamise olulisuse ära märkimine, mis Eesti kontekstis küberkaitseliidu näol on tekitanuid juba paljude meie NATO kolleegide hulgas kõrgendatud huvi. «Samuti võib sellest dokumendist Eesti jaoks positiivselt välja tuua üleskutset rohkem kasutada Tallinnas asuva NATO Kollektiivse Küberkaitsekeskuse võimalusi ning NATO küberkaitseõppuste korraldamise vajaduse ära märkimist,» lisas Raidma.
Märgitud NATO PA resolutsioon küberjulgeolekust on kavas heaks kiita assamblee esmaspäevasel plenaaristungil. Järgmine NATO PA täiskogu toimub kevadistungina 2012 kevadel Tallinnas.