Ilves jättis esimesel ametiajal välja kuulutamata seitse seadust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Toomas Hendrik Ilves riigikogus presidendiloožis.
President Toomas Hendrik Ilves riigikogus presidendiloožis. Foto: Liis Treimann

Üks Eesti presidendi ülesandeid on teatavasti jälgida, kas seadused on vastavuses põhiseadusega. Esimesel ametiajal jättis president Toomas Hendrik Ilves välja kuulutamata seitse parlamendis vastu võetud seadust, millest kuuel juhtumil nõustus riigikogu seejärel muudatusi tegema.

Vaid ühel korral otsustas riigikogu seaduse uuesti muutmata kujul vastu võtta ja vaidlus läks riigikohtusse, kus Ilves sai õiguse, kirjutab Argo Ideon tänases Postimehes. Tegu oli 2008. aastal alanud ja majanduskriisist tõuke saanud vaidlusega riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse üle.

Saadikud tahtsid oma palga kaheks aastaks ajutiselt külmutada. Ilvese tõlgenduse järgi oli see aga vastuolus põhiseadusega, sest riigikogu saab teha mis tahes otsuseid alles järgmise koosseisu palga suuruse kohta.

Ehkki õiguskantsler ei näinud vastuolu, toetas riigikohtu enamus presidendi seisukohta. Viis riigikohtunikku jäid samas eriarvamusele ja leidsid, et Ilvese taotlus tulnuks jätta rahuldamata.

Viimati saatis Ilves riigikogule tagasi mullu vastu võetud liiklusseaduse muudatused, tänavu ta ühtki seadust välja kuulutamata pole jätnud.

Arve vaadates ongi Kadriorg ja Toompea liikunud pärast iseseisvuse taastamist 20 aastaga üha suurema kooskõla poole: Ilvese seitsme vastu saatis Arnold Rüütel viie aastaga riigikogusse tagasi 11 seadust, Meri aga kümne aastaga 39 seadust.

Ilvese algatatud kõige kaugeleulatuvam riigiõiguslik reform on seotud sõjaväega. See muudatus annab presidendilt riigikaitse juhtimisotsustes varem põhiseaduses kajastatud võimu suuresti ära valitsusele. Uue korra katsetamine praktikas juba käib – järgmise kaitseväe juhataja kinnitab lähiajal ametisse valitsus, mitte aga riigikogu presidendi ettepanekul, nagu see varem käis.

Ilvese rahva seas tuntuim reform puudutab hoopis seadustes kajastamata teemat – vabariigi aastapäeva tähistamist, mille põhiüritused paraad ja riigipea vastuvõtt hakkasid tema esimesel presidendiajal käima külakorda Eesti eri piirkondades. Ka 2012. aastal toimub vastuvõtt väljaspool Tallinna, seekord taas Tartus.

Täna annab president Toomas Hendrik Ilves riigikogu ees ametivande teiseks ametiajaks.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles