Kui Eesti kõige võimekamaks omavalitsuseks on värske uuringu järgi Viimsi vald, siis viimasele kohale paigutus Õru vald. Suurim tõusja on Kihnu, mis kerkis 2007. aastal saadud 115. kohalt koguni 39. kohale.
Omavalitsuste pingereas tegi suurima tõusu Kihnu
10. oktoober 2011, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Positiivne on see, et võimekuse indeksi vahe kõige väiksema võimekusega omavalitsuste ja tugevamate vahel on vähenenud,» rääkis regionaalminister Siim Kiisler. Siiski kogus tabeli liider, Viimsi vald, 85,8 punkti, samas kui 226. kohale jäänud Õru vaid 14,8.
«On selgelt näha murekoht. Elanike arvu muutus on läinud tugevamate kasuks. Need, kelle võimekus on suurem, võidavad elanikke juurde,» rääkis Kiisler. «Eriti väikese elanikkonnaga omavalitsused, kus elanikke on alla kolme tuhande, kaotavad selgelt nii loomuliku iibe kui väljarände tõttu.»
Kiisler rääkis, et paljude omavalitsuste jaoks ei ole täna enam küsimus selles, et inimesed kolivad ära, vaid paljud on juba ära kolinud ning jäänud on suhteliselt eakad, lapsi sünnib vähe ja kokkuvõttes killustumine üha kasvab.
«Väikesed omavalitsused lähevad järjest väiksemaks, suured püsivad ja vahed hakkavad seetõttu pikas perspektiivis kasvama,» lisas ta. «Kui inimesi on vähe, siis on järjest raskem inimestele pakkuda soovitud elukeskkonda. Inimesed tahavad, et lähedal oleksid teised inimesed, sest siis on poes kaupa rohkem, omavalitsuse võimekus suurem, arstiabi paremini kättesaadav.»
Kiisler viitas sellele, et analüüsist tuli välja, et võimekuse indeks kukkus selgelt alates viiest tuhandest elanikust. Sellest allapoole oli indeks selgelt madalam.
«Tähtis on meil vaadata maakondi tervikuna ja tugevdada maakondlikke keskusi,» ütles Kiisler. «Sest maakondlike keskuste tugevus või nõrkus määrab seal olevate töökohtade arvu. Meil on kaua räägitud sellest, et kui koolikoht on lapsel olemas, küll siis ka pered püsivad. Tegelikult liiguvad inimesed töökohtade järgi.»
Kiisler seletas, et igas maakonnas peab olema tugev maakonnakeskus, mis pakub töökohti, vaba aja veetmise võimalusi ja ka head kaubavalikut. «Kui maakonnakeskus elab, siis elab ka maakond,» ütles ta.
Viimasele kohale jäänud Õru valla juhtidele soovitas Kiisler tõsiselt ühinemise peale mõelda.
«Üksi on raske. Meil on väga väikseid omavalitsusi, kus on väga tublid juhid ja tehakse head tööd, aga kergem on koos. Suurematel on paremad võimalused,» ütles ta. Kiisler rõhutas, et tabeli põhjal ei saa teha järeldusi vallavanema töö kohta, sest valdade eeldused on erinevad.
«Samas asub Narva kümneid kohti tagapool kui Kuressaare, aga ei saa väita, et kummalgi neist oleks eriti soodne asukoht. Ka Pärnu langes 10. kohalt mitu aastat järjest allapoole, kuid nüüd on hakanud vaikselt tõusma,» ütles Kiisler. «Üldine reegel on, et tõusevad need, keda on juhitud stabiilselt ja mõistlikult.»
Kuressaare asub 2007-2010. aasta tabelis võimekuselt 6. kohal, Narva 93. kohal ning Pärnu 14. kohal. Üheks suureks tõusjaks on Kihnu, kes oli 2007. aastal 115. kohal, kuid 2010. aastaks tõusis 39. kohale.
«Kihnu on aastaid saanud eraldi regionaalsest toetusprogrammist väga suuri toetusi. Kihnu rahaline seis on olnud väga hea,» põhjendas Kiisler. «Kes on aktiivsed, need tõusevad küll.»
Kiisler rääkis, et analüüsi põhjal saab riik selle kaudu kujundada regionaalset toetusprogrammi ning otsustada, mis valdkondi ja kus toetada. «Veelgi tähtsam on see, et kohalike inimeste ring oleks lai, kes võtaks aja maha ja loeks analüüsi läbi,» ütles Kiisler.
2007.-2010. aasta omavalitsuste võimekuse edetabelis järgnesid Viimsile Rae vald ning Tallinna linn jäi kolmandaks. Viimaseks jäi Õru vald ning eelviimaseks Peipsiääre vald. Suurim langeja oli Vasalemma vald, kes kukkus 2007. aasta 51. kohalt 127. kohale.
Analüüsi «Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2010» viis siseministeeriumi tellimusel läbi konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia.
Analüüsis arvestati näiteks rahvastikuregistris registreeritud elanike arvu, ülalpeetavate määra, rahvastiku taastootmispotentsiaali, majandusüksuste arvu 15-64 aastaste elanike kohta, tööandjate poolt loodud töökohti, töökoha keskmist väärtust, majanduse mitmekesisust ja elanikkonna keskmist tulu.
Lisaks võeti arvesse registreeritud töötute osakaalu, toimetulekutoetuste mahtu, kohalikel valimistel osalemise ja kandideerimise aktiivsust, linna ja vallavalitsuste ametiasutuste ja hallatavate asutuste koosseisu, munitsipaalosalusega eraõiguslike ühingute arvu, võlakoormust, põhivara elaniku kohta, omafinantseerimise võimekust, haridusteenuste olemasolu, kulu nendele, sotsiaal ja tervishoiuteenuste mitmekesisust, sotsiaalse kaitse kulu, vaba aja teenuseid pakkuvate asutuste olemasolu ning nende kulu, majanduse ja keskkonnakaitse asutuste ning eraõiguslike ühingute arvu ja majanduse ja keskkonnakaitse kulu.
Kohaliku omavalitsus võimekuse TOP 10 2007-2010
1. Viimsi vald 85,8 järgupunkti
2. Rae vald 85,1
3. Tallinn linn 81,4
4. Saku vald 81,2
5. Saue linn 80,2
6. Harku vald 79,9
7. Kuressaare linn 77,9
8. Jõelähtme vald 77,1
9. Tartu linn 77,1
10. Keila linn 73,6
Kohaliku omavalitsus võimekuse alumine TOP 10 2007-2010
217. Lohusuu vald 28,8 järgupunkti
218. Taheva vald 28,7
219. Piirissaare vald 28,0
220. Torgu vald 27,6
221. Mõisaküla linn 27,2
222. Meeksi vald 25,3
223. Põdrala vald 24,7
224. Alajõe vald 24,0
225. Peipsiääre vald 21,1
226. Õru vald 14,8
Allikas: «Kohaliku omavalitsuse üksuste võimekuse indeks 2010»