Geenid teevad joomarist vägivallatseja

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomes on alkoholism rahvuslik haigus, mille tagajärjel suri mullu 1800 inimest.
Soomes on alkoholism rahvuslik haigus, mille tagajärjel suri mullu 1800 inimest. Foto: Lehtikuva

Soome teadlaste väitel võib põhjus, miks osa inimesi purjus olles vägivaldseks muutub, peituda nende geenides. Kui üks geen liiga aktiivselt töötab, suureneb märgatavalt ka inimese kalduvus alkoholi tarbides vägivaldseks muutuda.


Helsingi Ülikooli teadlaste värske uurimus avastas, et kui Soomes ja ka Eestis tavalise geenivormiga inimesed alkoholiga liialdavad, on neil eelsoodumus impulsiivseks vägivallaks.


Igal inimesel on geen, mis toodab monoamiinoksüdaasi A (MAOA) ehk sellist ensüümi, mis lagundab ajus head meeleolu tekitavat serotoniini.



Sellest geenist on mitmeid mutatsioone, kuid enim on levinud kaks varianti: üks on kõrge aktiivsusega (toodab rohkem ja aktiivsemat ensüümi), teine madalaga. Eurooplastel on enamuses kõrge, aasialastel madala aktiivsusega MAOA-­­gee­nivorm.



Kõrge aktiivsusega geenivormiga on 55–60 protsenti kõigist soomlastest.



Ka eestlastel on ilmselt samasugune jagunemine nagu teistel soomeugrilastel ja venelastel ehk umbes 50–60 protsendil inimestest on kõrge aktiivsusega variant, väitis eile Postimehele üks uurimuse autoritest, Helsingi Ülikooli keskhaigla psühhiaatriakliiniku teadlane Roope Tikkanen.



Uuringu käigus uuriti 174 soome meest, kes panid aastatel 1990–1998 purjus peaga toime vägivallaakti ja said selle eest kohtulikult karistada. Psühhiaatrid andsid meestele psühholoogilise hinnangu ja mõõtsid nende alkoholitarbimist. DNA-testide teel tehti kindlaks MAOA-geeni mutatsioon.



Teadlased leidsid, et kõrge aktiivsusega geenivorm oli umbes pooltel uuritud meestest (sama osakaal, mis soomlaste seas üldse) ja et nad kaldusid enam just alkoholi tarbides impulsiivselt vägivallatsema.



Leiti ka, et madala aktiivsusega geeni kandjate vägivallariski alkohol ei suurenda.



Tikkanen rõhutas, et purjus olles vägivallatsemist ei põhjusta tingimata ainuüksi geenimutatsioon. «Alkohol mõjutab inimesi väga erinevalt,» ütles Tikkanen esmaspäeval ajalehele Helsingin Sanomat. «Käitumist mõjutavad siiski ka teised riskifaktorid, ilmselt ka veel tundmatud geenikombinatsioonid. Enamik inimesi muutub alkoholi tarbides lõdvestunuks ja jutukaks, samas kui mõned – eriti need, kes on kainena introvertsed – muutuvad eriti ekstravertseks ja agressiivseks.»



Vanuse kasvades geenimutatsiooni vägivaldsust soodustav mõju siiski väheneb. Tikkaneni sõnul ilmneb see ka kuriteostatistikas. Esimese ärrituse mõjul panevad vägivallaakte purjus peaga toime peaasjalikult noorukid ja keskealised mehed.



Alkoholism on Soomes rahvuslik haigus ja levinuim surmapõhjus. Hinnanguliselt on Soomes 500 000 alkohoolikut, mis tähendab, et iga kümnes soomlane on joodik. Mullu suri alkoholi tõttu ligi 1800 inimest, kirjutas Helsinki Times.



Tikkanen hoiatas, et inimesed, kes kardavad, et alkohol neid vägivaldseks muudab, ei tohiks tõtata geene testima. «Kuigi ühel päeval muutuvad täielikud genoomiuuringud taskukohaseks, mõjutavad keskmist inimest paljud tegurid, mis erinevad uurimuses osalenud vägivallatsejatest,» nentis ta.



«Meie valim oli alkoholi suure mõju all. Nad jõid viis korda rohkem kui tavakodanik,» märkis teadlane. Keskmine soomlane tarbib tema sõnul kaks alkohoolset jooki päevas ehk kümme liitrit puhast alkoholi aastas, uurimuses osalenud mehed aga kümme joogiannust päevas.


Internetis eile avaldatud uurimustulemused ilmuvad teadusajakirja Alcoholism: Clinical and Experimental Re­search märtsinumbris.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles