Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas, mis saab edasi eelmise riigikogu koosseisu lõpetamisel menetlusest välja jäänud kohtute seaduse eelnõuga, mille üheks eesmärgiks on lahutada esimese ja teise astme kohus justiitsministeeriumist. Lähimal ajal eelnõu siiski oodata ei ole.
«Eelnõu on üksjagu aega seisnud. Paha külg on see, et väga suur töö on ära tehtud, aga süsteemi reform on vaatamata suurele tööle jäänud seisma. Seda olukorda ei saa kuidagi heaks kiita,» rääkis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
«Püüdsime leida need suured kännud, mille taga rong seisab, et leida mingisugune kõigile enam-vähem sobiv lahendusvariant, mille justiitsiministeerium ellu viiks,» ütles Maruste. «Praeguse seisuga näib niimoodi, et eelmises eelnõus pakutud kohtute haldusmudel oli väga riigikohtu ja riigikohtu esimehe keskne.»
Maruste sõnul oli selline võimukontsentratsioon nii erialainimestele kui poliitikutele vastuvõetamatu, seda tuleb leevendada ja haldusjuhtimine riigikohtust välja tõsta.
«Rahulolematust oli ka järelevalve ja kontrolli suhtes, ka seda tuleb kuidagi leevendada ja samal ajal tugevdada metoodilist abi ja koolitust,» rääkis Maruste. «Arvamused olid suhteliselt neutraalsed selles osas, mida teha registritega. Nõus ollakse sellega, et registrid oma olemuselt on täitev-korraldavad instrumendid ja neid ei ole vaja kohtute juures pidada.»
Maruste rääkis, et komisjon arutas ka selle üle, kuidas uus mudel võiks välja näha, missuguseid samme peaks astuma. «Püüdsime leida põhimõttelisi asju, mida peaks ära parandama, et seejärel hakata detaile paika panema,» lisas ta.
Millal võiks kohtute eelnõu ilmavalgust näha? «Päevapealt ja lähiajal ei juhtu midagi,» ütles Maruste. «Justiitsministeeriumil on praegu paar olulist asja laual nagu riigilõivude ja avaliku teenistuse seaduse eelnõud. Nendega tuleb ühele poole saada ja kohtud tuleksid võibolla peale seda. Usun, et sellega hakatakse jälle tegelema järgmise aasta esimesel poolaastal.»
Kohtute seaduse eelnõu üks läbiv mõte on, et esimese ja teise astme kohtud ei peaks olema justiitsministeeriumi hallata, vaid vajalik on moodustada iseseisev kohtuhaldusasutus.
«See on välitamatu,» kinnitas Maruste. «Praegu on ju olukord skisofreeniline, nõukogude ajast pärit kohtukorraldus, kus riigikohus ja esimene ja teine aste on eraldi. See on palju probleeme tekitanud ja kõik osavõtjad olid seda meelt, et see olukord tuleb ära lõpetada ja kohtuautonoomia tagada.»
Maruste lisas, et nüüd ongi küsimus selles, missugune on kõige optimaalsem mudel nii asjasse puutuvatele isikutele kui ka poliitilisele tasandile.
«Praegu on ennast õigustanud kohtute haldusnõukogu, aga veel on terve rida küsimusi, mis on vaja kooskõlastada. Näiteks, missuguseks jääb kohtute haldusnõukogu otsuste teostamise mehhanism? Kas tuleb leida mingisugune juht ja kuidas? Kas selle määrab valitsus, kohtunikud ise või riigikogu?» seletas Maruste. «Idee, mille mina välja pakkusin, on, et kohtuhaldusaparaadi juhi määrab ametisse riigikogu. See annaks sellele inimesele vajaliku legitiimsuse, et osaleda eelarvevaidlustes ja mitmesugustes haldusküsimustes erinevatel tasanditel.»