Eesti-Vene maismaapiiri valvab elektrooniline süsteem

Eesti-Vene maismaa piirikontrollis omamoodi tehnilise revolutsiooni teinud detektor on iseenesest väike – peopesast veidi suurem ja ligi 650 grammi kaaluv seadeldis. Sisaldab kahte kaamerat (üks päeva, teine ööpiltideks), infrapunaseadet, akut ning antenni.

Ent piirivalve arendusbüroo infovarade talituse juht Kalev Sarapu ei ole uue süsteemi kiitmisega kitsi. «Meie probleem oli leida piirile metsamaastikule süsteem, mis sinna töökindluselt sobiks,» ütleb Sarapu. «Seni kasutusel olnud sensorid käivitusid iga liikumise peale ja metsloomade tõttu esines nii palju valehäireid.»

Videokaameratest koosneva liinisüsteemi paigaldamine on kallis ning piiririkkujad õpivad seda kohta õige pea vältima. Nii tuli piirivalvureile otsekui kingitusena 2008. aasta lõpus Eesti ettevõtte Defendec ettepanek testida piiririkkujate tabamiseks nende toodetavaid sensoreid.

Vaatlussüsteemi Smartdec töö põhimõte on lihtne – mitmest detektorist koosnev süsteem edastab reaalajas kordonisse pilti ainult siis, kui detektorite vaateväljas toimub liikumine.

Seepeale saadab süsteemi haldav põhiseade GSM telefonivõrgu kaudu lähimasse piirivalvekordonisse häire ja sündmuskohalt otsepildi. «Kordoni valveüksus näeb kohe ära, kas liikumise tekitas loom või inimene. Meie testid näitasid, et kõige kauem võttis häirest alates juhtimiskeskuses otsepildi ekraanile saamine aega 15 sekundit,» räägib Sarapu.

Süsteemi tugevus seisneb selles, et detektori aku peab laadimiseta metsas vastu 400 päeva. «Või 10 000 pilti, mis vaikse liikumisega piiritsoonis on ebatõenäoline,» ütleb Defendeci turundusjuht Raili Somelar.

Detektorite süsteemi teine suur pluss on Sarapu sõnul selle paigaldamise lihtsus. «Inimene õpib selle paigaldamise ja tööpõhimõtte selgeks kahekümne minutiga. Detektori enda kohapeal ülespanek võtab aega kaks minutit,» räägib Sarapu.

Sama lihtsalt saab selle asukohta muuta. «Sisuliselt võib jalgsipatrull detektorid endale seljakotti laduda ja süsteemi muu töö käigus uude kohta üles panna,» kirjeldab Sarapu.

2010. aasta juulis tõkestati uue süsteemi abil 120 000 salasigareti Eestisse toimetamine. Seejärel otsustati politsei- ja piirivalveametis, et just sellist süsteemi ongi meie idapiirile maismaa lõikude tõhusamaks valvamiseks vaja.

Alustuseks soetati 2011. aasta alguseks paljus Euroopa Regionaalarengu Fondist saadud 163 000 euro abil mõnikümmend seadet. Need paigaldati piirile kohtadesse, kus piirivalvamise praktika kohaselt on ebaseaduslike piiriületuste oht kõige suurem.

Praktikas on uuest süsteemist sageli abil ka piiririkkumiste ennetamisel. Näiteks siis, kui pahaaimamatu marjuline või välisturist enda teadmata riigipiirile ohtlikult lähedale satub. Tänu kiirelt kohale saabunud piirivalvureile saab inimene ohust teada.

Sarapu sõnul on tänu uuele süsteemile hoitud nii ära potentsiaalne suurem segadus, kui piiritsooni sattus ekskursioonigrupp. «Detektorid näitasid, et nad seal on. Kui seda võimalust polnuks, olnuks meie töötajail hiljem palju peamurdmist, et kuidas sellisesse kohta nii hulgaliselt inimjälgi sai ja mis selle tegevuse käigus kahtlast toimus.»

Detektorite fikseeritud juhtumid

Aprill - andur andis häire Piusa kordoni valvatavas piirilõigus ja kaamerapildilt paistis ebaseaduslikult piiri ületav mees. Piirivalvurid pidasid salaja piiri ületanud isiku kinni kümme minutit hiljem piiriületuskohast mõnesaja meetri kaugusel. Piiririkkuja eesmärk oli ebaseaduslikult Euroopa Liitu pääsemine.

Juuli - Piusa kordoni korrapidaja märkas kaamerapildil kahte kahtlast isikut, kes tassisid Meremäe vallas pakke maasturisse. Sündmusest informeeriti Võru politseijaoskonda. Patrull pidas sõiduki Luhamaa maanteel kinni ja leidis autost 100 000 Vene maksumärkidega sigaretti.
Suured kogused salasigarette tabati vaatlussüsteemide abiga juulikuus veel kahel korral – ühel korral taas Piusa kordoni ja teisel korral koostöös Vene piirivalvega Saatse kordoni valvatavas piirilõigus.

Juuli - Piusa kordoni vastutusalas avastati nelja isiku liikumine Meremäe vallas piirivalve tõkkepuuga piiratud territooriumile, edasi liiguti jalgsi ajutise kontrolljoone suunas. Isikud peeti Vana-Vastseliinas kinni, oma sõnul tahtsid nad Vene piiriposti juures pilti teha ning ei teadnud, et rikuvad sellega riigipiiri seadust.
Veel avastati juulis vaatlussüsteemide abil ja peeti piirivalvurite poolt kinni Saatse kordoni ja Luhamaa kordoni valvatavatel piirilõikudel Venemaalt Eestisse tulnud ebaseaduslikud piiriületajad.