Olukorras, kus Reformierakond tunneb muret, et kavandatav reform jätab ülikoolid erarahata, juhib tasuta kõrghariduse loosungiga valimistele läinud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretär tähelepanu sellele, et ka reformitud süsteemis hakkab osa tudengeid õpingute eest maksma.
Kõrgharidusreformi kava kohaselt tagab riik kõigile täiskoormusel õppivatele tudengitele tasuta kõrghariduse, küll aga lubab ludrimatelt raha küsida.
«Üliõpilaste õppimisele innustamine on igati põhjendatud, sest meil on lubamatult suur hulk üliõpilasi, kelle õpingud katkevad või venivad väga pikaks,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni kuuluv IRLi peasekretär Priit Sibul.
«Samas jääb ülikoolidele jätkuvalt õigus küsida õppemaksu nendelt õpilastelt, kes ei õpi täiskoormusega. Seega pole põhjust karta, nagu kaoks kõrgharidusest eraraha ja tasuline õpe,» selgitas ta.
IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe kohaselt võetakse tänavu vastu seadus, mis suurendab aastatel 2012-2014 avalik-õiguslikele ülikoolide või rakenduskõrgkoolide riiklikku tellimust 40 protsendi võrra.
See tagab IRLi arvutuste kohaselt tasuta kõrghariduse kuni 12 500 sisseastumistingimusi täitvale ja täiskoormusega õppivale üliõpilasele.
«IRLi hinnangul on kõrgharidusreformi käsitleva seaduse vastuvõtmine võimalik veel sel aastal,» ütles Sibul.
Kui seni on Reformierakond olnud kõrgharidusreformi asjus ehk tasuta kõrghariduse ja õppetoetuste osas avalikkuse ees vait, siis esmaspäeval avalik-õiguslike ülikoolide rektoritega kohtudes tõmmati IRLi aetavale plaanile pidur peale.
TV3 teatas nimelt üleeile, et Reformierakond võtab kogu kõrgharidusreformiga hoo maha, sest lünki olevat palju ja tark ei torma.
«Rektorid olid üsna üksmeelsed ja nende põhimure on, et kui täna tuleb mõne ülikooli puhul 50 protsenti erarahast ehk tasulistest õppekohtadest ja kui see saab läbi lõigatud, siis mis ülikoolidega juhtub. Kas taolise uue finantseerimisskeemi taga on ka konkreetsem analüüs?» küsis riigikogu kultuurikomisjoni juhtiv reformierakondlane Urmas Klaas toona.
Täna, pärast kohtumist rakenduskõrgkoolide rektoritega teatas Klaas, et Reformierakonnale on kõige olulisem kõrgharidusreformi eesmärk kasvatada hariduse kvaliteeti. «Eraraha ei tohi kõrgharidusest kindlasti tõrjuda – küsimus on ülikoolide ja hariduse jätkusuutlikkuses,» leidis ta.
Reformierakonna pressiesindaja teatel olevat rakenduskõrgkoolide rektoritele jäänud reformikava eelnõu lugedes mulje, et juurutatakse hoopis tasulist haridust, kus osal üliõpilastel on võimalik õppida tasuta.