Täna üliõpilasliiduga kohtunud tööandjate keskliit leidis, et kõrgkoolide sisseastumiskomisjonidesse võiks nõuandjatena kaasata ettevõtjaid või nende esindajaid.
Tööandjad tahavad ülikoolide sissastumiskomisjonidesse
12. oktoober 2011, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii tööandjad kui ka üliõpilased leidsid, et vastuvõtt kõrgkoolidesse peaks olema põhjalikum – lõpueksamite tulemuste kõrval tuleks arvestada ka sisseastumiseksamite tulemusi ja õpimotivatsiooni.
Kõrghariduse tulemuspõhise rahastuse küsimuses leiti, et see võiks vastata nii sisseastujate kui ka lõpetajate arvule ja samal ajal arvestada iga kõrgkooli unikaalseid eesmärke.
Keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul võib praeguse riikliku koolitustellimusega üldjoontes rahule jääda, kuid probleem on tasuliste õppekohtade ebaproportsionaalne jaotus sotsiaalteaduste kasuks ning sellest tulenev õppekavade rohkus ja dubleerimine ülikoolide vahel.
Kui eesmärk on üle minna valdavalt tasuta kõrgharidusele, aga samal ajal tasulist kõrgharidust siiski lubada, tuleks Kriisi sõnul piirata avalik-õiguslikes ülikoolides tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite arvu.
«Ettevõtjad panid juba kõrgharidusreformi varasemas staadiumis ette piirata ülikoolide tasulistel õppekohtadel õppivate tudengite arvu 30 protsendiga nendel õppekavadel, millele on samaaegselt esitatud ka riiklik tellimus,» meenutas ta.
«See tasakaalustaks olukorda, kus sotsiaalteadustes õpib riigieelarvelistel kohtadel vaid tühine osa tudengitest ja enamik maksab õpingute eest oma taskust.»
Taoline tasuliste õppekohtade piiramine võimaldaks Kriisi hinnangul ülikoolidel oma piiratud inimressurssi paremini juhtida. «Sellega võiks akadeemilises õppes kaasneda ka õppemaksude mõningane tõus, et selle kvaliteeti enam väärtustada,» leidis Kriis.
Kriisi sõnul eraldaksid tööandjad tudengite sotsiaaltoetuste temaatika üldse kõrghariduse rahastamise küsimusest.
«Esiteks ei ole riigis täna ega nähtavas tulevikus piisavalt raha. Teiseks võiks kõrgkoolidele tudengitele soodustuste ja toetuste andmisel jätta vabad käed, sest see paneks nad paremate õppe- ja olmetingimuste pakkumise nimel võistlema,» rääkis Kriis.
«Ka kohalikud omavalitsused võiksid mõelda sotsiaaltoetuste maksmise peale, sest tudengid tarbivad paljusid kohalikke teenuseid ja aitavad sellega kaasa ettevõtluse arengule.»
Tööandjate keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.