Pool Tallinna-Tartu maanteest peaks olema neljarajaline aastaks 2016

Merje Pors
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kui mingeid takistusi ette ei tule, saab aastal 2016 sõita Tallinnast Mäoni neljarajalisel maanteel, kinnitab maanteeamet. Neljarajalise 45 kilomeetri pikkuse teelõigu ehitamine Koselt Mäoni läheb hinnanguliselt maksma 207 miljonit eurot. Tegu on maanteeameti plaaniga, mis läheb peagi valitsuses arutlusele.

Teelõigu Kose-Mäo neljarajaliseks ehitamine annaks kasutajale viis minutit ajavõitu, kuid maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu toonitas, et rekonstrueerimise peamine eesmärk on siiski liiklusohutuse ja sõidumugavuse suurendamine.

Praegune liiklussagedus Kose-Mäo teelõigul on umbes 7000 autot ööpäevas (2010. aasta statistika järgi).  Kui vaadata liiklusõnnetuste statistikat, paistab Kose-Mäo lõik silma suure hukkunute arvuga. Kogu Tallinna-Tartu maantee läbisõidust moodustab lõik 20 protsenti, kuid lausa 50 protsenti Tallinna-Tartu maanteel hukkunutest sattusid õnnetusse just Kose-Mäo lõigul.

Tahetakse kaasata erasektorit

Maanteeamet pakkus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga valitsuskabinetile arutamiseks ja otsustamiseks välja alternatiivse rahastamisskeemi PPP mudeli (riigi ja erasektori koostöö – toim.) näol. Kasesalu tõdes, et praeguste eelarveliste võimaluste juures käib Kose-Mäo teelõigu rahastamine riigile üle jõu, mistõttu tuleks kaasata erasektor. Ta selgitas, et sel juhul kaasatakse teelõigu rekonstrueerimisse ja hooldusse erakapital selliselt, et vastutus uue teelõigu valmimise ja edasise käekäigu pärast oleks tellija ja töövõtja vahel ühtlasemalt jagatud kui seni kasutatud hankesüsteemi puhul.

«Ehitajal tekib lepinguga pikaajaline kohustus objekti tulemusnäitajate täitmise osas ja seega ka suurem huvi ehituskvaliteedi tagamisel võrrelduna traditsioonilise hankemeetodi suhteliselt lühikese garantiiperioodiga,» selgitas Kasesalu.

Kui tuleb otsus kasutada PPP mudelit, maksab tellija ehk riik perioodilist kasutustasu, mis hõlmab kulusid nii projekteerimisele, ehitusele, finantseerimisele kui ka teelõigu hooldusele.

Ajakava kohaselt kestaks projekteerimine ja ehitamine 2013. aastast 2016. aasta juunini ning juulis oleks tee juba kasutatav.

«Toodud ajakava on n-ö ideaalne ajakava juhul, kui tuleb otsus kasutada PPP mudelit. Kuna Eestis puudub siiani PPP kogemus teede-ehituse valdkonnas, siis lõplik ajakava selgub ja täpsustub protsessi käigus,» täpsustas Kasesalu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitas Kose-Mäo teelõigu ehitamise projekti eile arutamiseks ka valitsusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles