Sisekaitseakadeemia uus suund loobuda politseinike koolitamisel kutseõppest ja keskenduda vaid rakenduskõrgharidusele, võib olla vale, avaldas riigikogu infotunnis oma seisukoha siseminister Ken-Marti Vaher.
Sisekaitseakadeemia uus õppesuund pälvis ministri kriitika
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
12. oktoober 2011, 16:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaherile esitas küsimuse akadeemias jagatava hariduse kohta aastatel 2003-2006 politseikolledžit juhtinud sotsiaaldemokraat Andres Anvelt.
Anvelti hinnangul ei vasta liigne keskendumine kõrgharidusele meie politsei reaalsetele vajadustele, sest tudengid ei omanda nii ametis reaalselt vajaminevaid kutseoskusi.
Kui veel eelmine aasta asusid pooled akadeemiasse politseiõppesse vastuvõetud tudengid õppima kutseõppes, siis tänavu võeti uusi õppureid vastu ainult rakenduskõrghariduse õppekavale.
Siseministri sõnul analüüsivad nad, kas 2012. aastal tuleks politsei kutseõpe taastada või mitte. «Kutseõpe on siiamaani olnud õigustatud päris mitmeid aastaid,» ütles Vaher.
«Olen esitanud tõsiseid küsimusi, kas mitte ei peaks vaatama üle otsuse, mis puudutab ainult rakenduskõrghariduse pakkumist Sisekaitseakadeemia politseilises õppes ja tuua tagasi ka kutseõppe tase, mis on olemas nii vanglate kui ka päästekolledži poolel.»
Probleemi Postimehele selgitanud Anvelti väitel koolitatakse uue õppekorra kohaselt akadeemias kolme aastaga istuvaid ametnikke, kellel puudub praktiline töökogemus. «See süsteem võiks olla nagu vanasti – õpe algaks kutseharidusele keskendumisega, kus tulevane politseinik omandab patrullpolitsei töös vajaminevad oskused,» rääkis Anvelt.
«Alles hiljem tekiks soovijail võimalus endale saada edasiõppimise teel rakenduslik kõrgharidus. See süsteem oli meil varemgi ja on siiani tööl Soomes.» Anvelti väitel toodab praegune süsteem teoreetikuid. «Praktiline õpe meil hetkel sisuliselt puudub,» ütles ta.
Samas infotunnis uuris Anvelt siseministrilt mõtte kohta kolida Sisekaitseakadeemia tulevikus Ida-Virumaale. «See suurendaks seal oluliselt Eesti riigi autoriteeti. Need tuhat õppivat noort, kes igapäevaselt seal elama hakkavad, annavad riiklikust seisukohast Ida-Virumaal väga palju juurde.»
Siseminister Vaher infotunnis esitatud küsimusele vastates nii otsekohene ei olnud, väites, et akadeemia õppehoonete paiknemise osas pole otsust nii praeguses asukohas (Maarjamäel – toim.) jätkamise, Murastesse kolimise ega ka Ida-Virumaale üleviimise osas.
«Siin peab arvesse võtma mitte ainult otsest kulu, mis puudutab Sisekaitseakadeemia koondamist ühte asukohta lisaks kaasajastamisele, vaid ka kaasatulevaid kaudseid kulusid, mis kindlasti saavad olema märkimisväärsed, kui räägime asukohast Tallinnast väljas,» selgitas siseminister. «Ma tahaksin eeldada, et minimaalselt kahe kuu jooksul on meil need kaalud laua peal ja siis me saame liikuda edasi otsustamise ja hinnangute andmise faasi.»