Justiitsminister saatis täna kooskõlastusringile hea õigusloome eeskirja eelnõu, mille eesmärk on parandada õigustloovate aktide kvaliteeti ning tagada, et õigusloomele eelneks laiem arutelu ning huvigruppide kaasamine.
Justiitsminister tahab uute seaduste põhjendamist
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
13. oktoober 2011, 11:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali sõnul muudab seaduse heaks selle arusaadavus, selgus, põhjendatus ning mõju eelnev hindamine. „Seadusloome protsessis tuleb kõiki neid tingimusi algusest lõpuni meeles pidada ning jätkuvalt nendele vastavust kontrollida.“ lisas minister.
Eelmise justiitsministri Rein Langi ametisoleku ajal tekkis mitmel puhul avalikkuses diskussioon valminud seaduseelnõude praktilise vajaduse üle. Või siis süüdistati ministeeriumi jälle liialt keeruliste ning tavaelus mittevajalike seaduseparanduste sisseviimises.
Justiitsminister Michali sõnul kasutatakse Eesti poliitikas kontrollküsimusena telereklaamist tuttavat rõõmsat lauset «See kõik on väga kena, aga mida see konkreetselt mulle tähendab?»
«Kui seaduse koostaja ei suuda sellele vastata, tuleb kontrollida, kas ta ikka mõistab, milleks üldse seadust tehakse. Nagu on öelnud Vabariigi President, et õigusloome ei saa olla asi iseeneses vaid peab muutma meie elu paremaks ning tegema seda arusaadaval moel. Seda me ka taotleme hea õigusloome eeskirjaga.»
Michali sõnul peab protsess seaduse loomise juures olema avatud. «See eeldab, et seadust hakatakse tegema õigest otsast, uurides, miks on vaja midagi teha ja kuhu soovitakse jõuda. Ja küsida tuleb – kas kõike meie elus peab seadusega korraldama või on tegu millegi sellisega, mida saab ka vabade kodanike vabal tahtel korraldada.»
Justiitsministeerium uuris septembri alguses õigusloojatelt, kui suurt vajadust tuntakse seaduste mõjuanalüüside järele. «Selgus, et selline vajadus on olemas. Seetõttu on plaanis teha 2012. aasta algul mõnedele uut korda järgivale õigusloomealgatusele kaasfinantseeritav mõjuanalüüs,» ütles minister.
Justiitsministeeriumi teatel tuleb hea õigusloome ja normitehnika eeskirja järgi edaspidi planeerida õigusloome protsessi sisse eelanalüüs ja õigusakti koostamisele peab eelnema väljatöötamiskavatsuse esitamine. Väljatöötamiskavatsus peab juba enne eelnõu teket andma vastuse, millist küsimust soovitakse lahendada ja kas seda on vaja näiteks seadusega teha ning mis võiks olla selle seaduse mõjud.
Muudatuste suure mahu tõttu on hea õigusloome ja normitehnika eeskirja rakendumiseks kavandatud järkjärguline üleminekuaeg, millega täies mahus on kavandatud uusi õigusloome põhimõtteid rakendada alates aastast 2014.